Riik kolib integratsiooni sihtasutuse Narva

Kultuuriminister Indrek Saar ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ronisid eile endise Baltijetsi tehase hoone katusele, mille alla võivad tulla eesti keele maja ja integratsiooni sihtasutuse kontor. Sel juhul saaksid nad endale naabriks Vaba Lava, ERRi stuudio ja loomeinkubaatori. Paremal SA Vaba Lava juht Allan Kaldoja. Foto: Matti Kämärä

Koos eesti keele maja loomisega Narva viiakse sinna üle ka lõimumisega tegelevad riigiametnikud, lubas eile piirilinna külastanud kultuuriminister Indrek Saar. Kaks asutust loob 25 töökohta.

Kui Ida-Viru maavanem Andres Noormägi tegi eelmisel aastal riigihalduse ministrile nimekirja riigiga seotud asutustest, mille võiks Ida-Virumaale kolida, oli nende seas ka integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed (MISA).

Tookord kommenteeris MISA juhataja Dmitri Burnašev, et asutus peab olema orienteeritud elanike kaasamisele mitte ühes konkreetses maakonnas, vaid Eesti eri piirkondades, mistõttu ei ole otstarbekas siduda MISA tegevust vaid Ida-Virumaaga.

Asutus kogu täiega

Eile teatas kultuuriminister Indrek Saar, et koos eesti keele maja loomisega Narva kolitakse sinna tuleva aasta alguses ka MISA. Ja jutt pole filiaalist, vaid asutusest kogu täiega − ka juhtkond hakkab tööle piirilinnas. "Loomulikult pole kõik sellest vaimustuses, aga see oleks loogiline. Tallinna jääb väike filiaal."

Kuulnud Põhjarannikult kultuuriministri lubadust, kostis Ida-Viru maavanem: "Palju õnne ja jõudu tööle edasi! See on üks samm sel teel, et viia tuhat ametnikku pealinnast välja."

Indrek Saar leidis, et MISA ja eesti keele maja peaksid asuma ühe katuse all, sest on tihedalt omavahel seotud. Millise katuse, pole veel otsustatud.

Eile vaadati üle üht varianti − endist Baltijetsi tehase hoonet. Selles hiigelkompleksis paiknemine tähendaks, et lõimumise asutused saaksid endale naabriks loodava teatriprojekti Vaba Lava, loomeinkubaatori ja ERRi stuudio, mis tekitaks ministri hinnangul hea sünergia.

"Spetsiaalselt eesti keele maja jaoks tahaks esimese hooga võtta tööle ligi 10 inimest. MISA kolimisega lisandub 15 töökohta," märkis Saar. "Loomulikult ei tule kõik inimesed Tallinnast siia tööle. Nii et uusi inimesi tuleb otsida kõigepealt kohapealt ja kui ei õnnestu, siis kaugemalt."

Palgalisa Tallinnast Narva tööle asuvatele ametnikele ei julgenud Saar lubada. Küll aga tuleb ilmselt täiendavalt motiveerida eesti keele maja õpetajaid. "Koolis makstava palgaga sinna ilmselt väga häid õpetajaid ei saa."

Eesti keele maja käivitamisele on kavandatud miljon eurot. "Sellele lisandub raha, mis meil on tavapäraselt läbi MISA keeleõppetegevusteks planeeritud. Näiteks keele- ja kultuuriklubideks, mida me juba praegu eri kohtades teeme," selgitas Saar.

Algne idee kasvas suuremaks

Valitsuskoalitsiooni otsus eesti keele maja tegemiseks on olemas, nagu ka raha. Lõppjärgus on kokku leppimine, kuidas täpselt, lisas minister.

"Koostame projekti, mida valitsus hakkab loodetavasti lähinädalatel arutama. Selleks on ministeeriumi tööle võetud projektijuht, kes peab Narvaga tihedat sidet, et teha seda võimalikult kooskõlas linna vajadustega. Meile on väga oluline, et kohalik omavalitsus oleks ihu ja hingega asja juures."

Eesti keele maja ideega tuli lagedale TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas, kes pidas oluliseks luua piirilinna püsiv võimalus õppida tasuta riigikeelt ja seda aktiivselt kasutada.

Kallas tõdes aasta tagasi Põhjarannikule, et on eesti keele maja juttu rääkinud igale inimesele, kes on tahtnud kuulata. Ideest haaras kinni juba eelmine valitsus. Nüüdseks on sellest välja kasvanud kava luua samasugune asutus ka pealinna, millega kultuuriministeerium paralleelselt tegeleb.

"Eesti keele majad peaksid olema avatud seitse päeva nädalas. Inimene peaks seal saama oma keeletaset testida ja selle põhjal valida, kas läheb keelekursusele, keeleklubisse või talle antakse nõu, kuidas iseseisvalt õppida," rääkis Saar.

Peale tasuta eesti keele kursuste korraldamise oleks eesti keele majade ülesanne välja töötada õppe- ja metoodilisi materjale. Samuti pakkuda kõikvõimalikku tuge, mis aitab kaasa eesti keele oskuse kinnistumisele. Et laiendada eestikeelse suhtluse võimalusi, on plaanis jätkata noorsoovahetus- ja tööjõuvahetusprogrammidega, keeleklubide ja -kohvikutega.

Eesti keele majade sihtrühm on Narva ja Tallinna linna avaliku sektori ning teenindusvaldkonna töötajad, aga ka teised täiskasvanud, kes vajavad tuge eesti keele õppeks. Tegevustesse loodetakse kaasata eesti keelt emakeelena valdavaid vabatahtlikke.