/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2017/02/15/11997998t1h57d0.jpg)
Narvas kasvab psüühikahäiretega inimeste hulk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva linnavalitsuses tutvustati sotsiaalkindlustusametist saadud statistilisi näitajaid, mille kohaselt diagnoositakse viimastel aastatel igas vanuses narvalastel üha rohkem terviseprobleeme, muu hulgas vaimse tervise häireid.
Statistika kohaselt haigete narvalaste hulk üha kasvab, seda vaatamata sellele, et registreeritud elanike arv Narvas aasta-aastalt üha väheneb.
2017. aasta alguseks oli Eesti suuruselt kolmandasse linna elanikke jäänud alla 60 000. Neist pensioniealisi inimesi on ligikaudu 15 700, kuid terviseprobleeme ei esine sugugi vaid vanuritel.
Üha rohkem tervisemuresid
Erisuguse raskusastmega tervisehäireid põdevate tööealiste narvalaste arv on viimase kolme aastaga kasvanud 2498-lt 3139-le, st ümardatult 26 protsenti. Peaaegu tuhandel neist esineb mitmesuguseid tervisehäireid, st probleemide kompleks.
Psüühikahäireid põdevate 18-65aastaste tööealiste narvalaste arv on viimase kolme aastaga kasvanud 528-lt 625-le, nõrgamõistuslike hulk 171-lt 219-le. Võrdluseks: eakate ja vanurite seas on need haigused tuvastatud vaid vastavalt 165 ja viiel juhul.
Alaealiste narvalaste seas pole need haigused samuti kuigi levinud, kuid näitaja kindel kasv on viimastel aastatel siiski samuti täheldatav: diagnoositud psüühikahäiretega laste ja noorte arv on kasvanud 25-lt 46-le, vaimse alaarenguga laste ja noorte hulk 13-lt 21-le.
Ka muid eri raskusastmega tervisehäireid esineb Narva laste seas üha sagedamini: väikeste patsientide arv on viimase kolme aastaga kasvanud 701-lt 788-le. Näiteks on lood halvad kõnega: kõnehäired diagnoositi 2014. aastal üheksal noorel narvalasel, juba 2016. aasta lõpus aga 32-l. Ning väga paljudel lastel − 212-l − on 2017. aasta alguse seisuga mitmesuguseid tervisehäireid.
Narva haigla erakorralise meditsiini kliiniku juhataja Pille Letjuka rääkis juba 2015. aastal negatiivseid tendentse inimeste tervise valdkonnas Põhjarannikule kommenteerides, et vanuserühmiti võivad tervise halvenemise põhjused olla erisugused ning üldistavat kommentaari anda ei saa. Konkreetsele küsimusele, kas vaimupuudega inimeste arvu kasvu pärast on põhjust muret tunda, vastas Letjuka: "On alust arvata, et praegu on varasemast paremini diagnoositavad need haigused, mida varem diagnoosida ei suudetud."
Psühhiaater ei muretse
Mis puudutab konkreetselt psüühikahäireid, siis Narva haigla psühhiaatriaosakonna vanemarst ja riiklikult tunnustatud ekspert Valdur Püks rahustas eile, et midagi hirmsat piirilinnas siiski toimumas ei ole. Tema sõnul kasvavad statistikanäitajad inimeste neurootiliste häirete ja depressiivsete seisundite tõttu.
"Inimene kurvastab nädal aega, talle pannakse diagnoos "neurootiline häire", ja ongi kogu statistika."
Peale selle on doktor Püksi sõnul viimastel aastatel väga levinud unehäired, mille pärast inimesed samuti meedikute poole pöörduvad.
"Telekast ja raadiost ei tule muud kui tulekahjud, katastroofid ja muu säärane. Kõik see mõjub ju inimeste psüühikale samuti halvasti," selgitas ta.
Püks rääkis ka, et praegu pööratakse kogu maailmas senisest suuremat tähelepanu konkreetsete raskete vaimuhaiguste, sealhulgas psühhooside ja skisofreenia statistikale.
"Skisofreenia kohta on ammust aega teada ja juba sada korda üle korratud, et seda põeb üks protsent elanikkonnast, olenemata nahavärvist, haridusest jms. Ja selles mõttes ei ole Narvagi erand," rahustas doktor.