Lasteaia ja kooli ühendamise otsustab järgmine võim

Praegu on Iisaku lasteaed ühe katuse all vallavalitsusega.

FOTO: PEETER LILLERVÄLI

Iisaku vallavolikogus esitleti analüüsi lasteaia võimalikust ühendamisest gümnaasiumiga. Uusi lahendusi otsitakse, sest laste arv väheneb, koolimaja on alakoormatud ja lasteaiahoone vajab rahasüsti.

Vallavalitsuse tellitud analüüsi esitles OÜ Cumulus Consulting juhatuse liige Mihkel Laan, kes kirjeldas nii hetkeolukorda kui tegutsemisstrateegiaid tulevikuks.

Vähenemine jätkub

Praegu käib Iisaku lasteaias Kurekell 62 last. Lasteaed töötab kahes hoones. Põhihooneks on Tartu mnt 56 asuv lasteaiaks ehitatud hoone, kus on kolm rühma. Samas hoones tegutseb ka Iisaku vallavalitsus. Üks rühm asub koolihoones. Keskmiselt on lasteaia rühmas 15,5 last.

Rahvastikuprognoosi järgi väheneb lasteaias käivate laste arv järgneval viiel aastal ligi 25 protsenti. Seetõttu on vallal otstarbekas kaaluda rühmade arvu vähendamist kolmele, millest üks on liitrühm ja kaks aiarühmad, ütles Laan.

Iisaku gümnaasiumi hingekirjas on 134 õpilast ja trend on samuti langev. "Eeldatavalt tuleks juba õppeaastal 2023/2024 kaaluda liitklassi avamist 1. ja 2. klassi puhul," märgitakse analüüsis.

Analüüs toob välja ka haridusasutuste investeeringuvajaduse. Lasteaiahoone on ehitatud 1986. aastal ning seal on tehtud väikesemahulisi renoveerimistöid, näiteks uuendatud soojussõlme ja soojustatud välisfassaadi. Samas oleks lähiaastatel vajalik hoone täielik renoveerimine, viimaks selle vastavusse tänapäeva nõuetega.

Koolikompleksi seisund on valdavas osas hea. Kõige rohkem vajab investeeringuid internaadi korpus, mis vajaks täiemahulist rekonstrueerimist. Kõige halvemas olukorras on Iisaku kunstide kooli ruumid.  Probleemiks on, et koolikompleks on praegu tugevalt alakasutuses − õppetegevusega on koolihoone koormatud vaid kolmandiku ulatuses.

Kolm võimalust

Tulevikuks pakub analüüs kolme lahendust. Esimene lähenemisviis koondaks kõik haridusasutused ühte hoonesse. Sel juhul viiakse õppetegevus põhiosas koolikompleksi uude ossa, kunstide kooli jaoks rekonstrueeritakse vanas hoones praegused algklasside ruumid ning kunstide kooli osa ehitatakse ümber lasteaiaks.

Lasteaial oleks võimalik kasutada võimlat ja kooli aulat ning mudilaste toitlustamist saaks korraldada koolisöökla baasil. Lasteaeda viiks eraldi sissepääs koos oma parkimisalaga ning internaadihoone taha saaks rajada mänguala, mis oleks eemal liiklusest. Investeeringu suurus oleks üle miljoni euro.

Sellise lähenemisviisi puhul jääb õhku küsimus, kuidas kasutada seniseid lasteaiaruume. "Praegu kasutab vallavalitsus veerandit hoonest. Isegi arvestades võimalikku valdade ühinemist ning uue valla keskuse teket Iisakusse, on selge, et valla administratsioon ei kasva neli korda," seisab analüüsis.

Alternatiivne lahendus on ka vallavalitsuse paigutamine koolikompleksi, näiteks internaadihoone kolmandale korrusele, ja Tartu mnt 56 kinnistu realiseerimine. Vallavalitsuse asukoha muutus nõuaks lisainvesteeringuna pool miljonit eurot, seega kokku umbes 1,7 miljonit eurot.

Teine lahendus on lasteaia jätmine praegusesse hoonesse, mis rekonstrueeritakse. Koolikompleks korraldatakse sel juhul ümber selliselt, et õppetegevus koonduks põhiosas koolikompleksi uude ossa. Vana õppehoone rekonstrueeritakse ja sinna viiakse kunstide kool. Tühjaks jäänud internaadikorpus lammutatakse, mis vähendaks koolikompleksi halduskulusid ligemale 20 protsenti aastas. Sel juhul oleks investeeringu suurus ligi 2,2 miljonit eurot.

Analüüsi järgi oleks majanduslikult kõige kahjulikum kolmas tee ehk praeguse olukorra jätkumine. Sel juhul säilib ja kasvab ebaefektiivsus, valla hooned vajavad investeeringuid, mille hind tulevikus kasvab, ning kommunaalkulud on kõrgemad.

Iisaku vallavolikogu esimees Priit Palmet tõdes, et suuri emotsioone analüüs volikogus ei tekitanud, kuna otsustati, et praegune koosseis valikut ei langeta. Otsuse tegemine jääb pärast haldusreformi uuele volikogule.

"Nüüd on olemas erapooletu eksperdi dokument kolme variandiga, millel on hinnasildid juures ja mille alusel saavad poliitikud otsustada, mis oleks mõistlik ja tekitaks paremat kooslust," kommenteeris ta.

Tagasi üles