Tudulinna kool on kogukonna kahte lehte löönud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aastal 2004 oli Tudulinna koolis õpilasi praegusest märksa rohkem, ent liitklassideta ei saadud tollalgi hakkama.
PÕHJARANNIKU ARHIIV
Aastal 2004 oli Tudulinna koolis õpilasi praegusest märksa rohkem, ent liitklassideta ei saadud tollalgi hakkama. PÕHJARANNIKU ARHIIV Foto: Põhjarannik

Tudulinna elanikud jagunevad kahte leeri: üks tahab iga hinna eest oma kooli säilitada, teine ei mõista, miks seda kooli juba ammu kinni pole pandud.

Tudulinna põhikoolis õpib 17 last: 1., 2. ja 4. klassis üks, 5. kaks, 9. kolm, 8. neli ja 3. viis. 6. ja 7. klassis pole ühtegi last.

Sügisel on 1. klassi tulemas kolm, võib-olla isegi neli last. Vähemalt olevat lastevanemad nii öelnud.

Avinurme gümnaasiumis käib Tudulinnast 19 last, neist 13 põhikooliosas.

Tudulinna põhikooli sulgemisest või algkooliks muutmisest on räägitud hea mitu aastat, põhjuseks ikka õpilaste vähesus ja suure, kolmekorruselise koolihoone kallis ülalpidamine.

Möödunud kevadel olevat tollane Tudulinna vallavolikogu asja peaaegu ära otsustanud, viimasel hetkel lükati aga otsuse tegemine siiski uue, haldusreformijärgse suure valla kaela.

Uus vald nüüd seda teemat arutabki. Koos Iisaku gümnaasiumi säilitamise või sulgemise teemaga.

Tudulinna kooli leer

Tudulinnas kohapeal arutati kooli tulevikku hiljaaegu kooli hoolekogus ning üleeile laiemale ringile mõeldud koosolekul, kuhu oodati kõiki huvilisi.

"Mõtlesime läbi kõigi kolme variandi plussid ja miinused," ütles Tudulinna põhikooli direktor Marika Valter.

Variandid on põhikoolina jätkamine, algkooli säilitamine või kooli sulgemine.

"Kui kaob kool − kultuuri kandja ja juurte hoidja −, on see kadu tervele kogukonnale; me ääremaastume veel rohkem. Väike kool ei ole miinus: on lapsi, kellele suures klassis õppimine ei sobigi. Meil on palju asenduskodu lapsi − 17st kaheksa −, kellele on väiksed klassid tasakaalu tagasisaamiseks väga olulised," rääkis Valter.

Koosolekul kõlanud arvamusi, et mõne õpilasega klassis (Tudulinnas on kõik liitklassid) lapsed ei sotsialiseeru piisavalt, ei pea ta tõsiselt võetavaks: "Kogu kooli õpilased suhtlevad omavahel, meil hoitakse kokku, hoitakse üksteist."

Kooli hoolekogu liige Astrid Jõemägi tunnistas, et tulevik tundub kurb ja must.

"Tudulinna inimesed läksid sellelt koosolekult väga mornide nägudega ära; oli tunne, et kõik on juba ette ära otsustatud. Kui varem mõtlesid mõnedki, mina sealhulgas, et kui jääb ainult algkool, siis vaatame edasi Iisaku gümnaasiumi poole, siis pärast koosolekut kaldume pigem Avinurme kooli kasuks."

Lastevanemad näeksid tema sõnul kooli ikka põhikoolina jätkamas, äärmisel juhul algkoolina − et päris väikseid lapsi ei peaks hakkama bussiga kooli saatma.  Samas on õhus hirm, et üksnes algkoolina poleks sel koolil ilmselt pikka iga.

"Tudulinnas on ka neid inimesi, kes leiavad, et kool oleks juba ammu tulnud kinni panna," nentis ta.

Avinurme kooli leer

Üks selliseid nn vastaspoole esindajaid on Tudulinnast Alutaguse vallavolikogusse valitud Annes Kingu, ise selle kooli lõpetanud noor mees.

"Mina esindan seda kogukonda, kelle lapsed käivad mujal koolis," ütles ta. "Kui vaadata Tudulinna koolis käivate laste arvu ja koolimaja ülalpidamiseks kuluvat raha, siis tekib küsimus, miks seda kooli üldse peetakse ja raha kulutatakse. Minu ajal oli meil klassis − küll liitklassis − 14 õpilast, nüüd on terve kooli peale 17."

Kingu arvates võiks koolist teha kõigile kasutamiseks mõeldud seltsimaja, kuhu koliksid üle ka praegu vanas vallamajas asuv raamatukogu ja kohapeale jäävad vallaametnikud. Siis oleks uuel vallal üks maja vähem ülal pidada.

"Ma vaatan ja toetan laiemat pilti ning loodan, et volikogu teeb õige otsuse. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus."

Kinguga sama meelt on Kaido Kurg, kelle nüüdseks täiskasvanud tütar lõpetas omal ajal Tudulinna põhikooli, kaks nooremat last käivad aga esimesest klassist peale Avinurmes koolis.

"Tudulinna koolis ei ole õpilasi, kellega suhelda, Avinurmes on paremal tasemel õpetajad," põhjendas ta. "Mina oleks selle kooli juba ammu kinni pannud. Kui nii palju lapsi saab Tudulinnast Avinurme kooli käia, siis ma ei näe põhjust, miks ülejäänud ei saa. Miks me peame maksumaksjatena üleval asja, mida meil ei ole vaja?"

Kogukond otsustas jalgadega

"Tundub, et kogukond on ise oma jalgadega kooli tuleviku otsustanud," nentis Alutaguse vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Annely Oone.

Kindlasti on mõnegi lapsevanema kallutanud pigem Avinurme kooli kasuks otsustama ka pikka aega kestnud ebakindlus kooli tuleviku osas.

Otsustatud pole veel midagi; haridus- ja kultuurikomisjon arutab Tudulinna kooli teemat tuleval nädalal, volikogu oma 21. veebruari istungil. Hiljemalt märtsis peab volikogu otsustama nii Tudulinna põhikooli kui ka Iisaku gümnaasiumi tuleviku.

Märksõnad

Tagasi üles