Kohtla-Järve esitas ekslinnapea vastu kohtusse hagi

Jevgeni Solovjov 2015. aasta 28. oktoobril Viru maakohtus pärast kohtuotsuse kättesaamist. Toona väitis Solovjov, et peab süüdimõistvat otsust ebaõiglaseks ning et tema on tegutsenud vaid linna huvides, mitte selle kahjuks. ARHIIV Foto: Põhjarannik

Kohtla-Järve linn esitas ekslinnapea Jevgeni Solovjovi vastu hagi, kus nõutakse kriminaalmenetlusega tuvastatud kahju hüvitamist maksumaksjale. 

"Esitasime hagi maakohtule juba 28. mail ning ootame, millal kohus sellega tegelema hakkab," ütles Kohtla-Järve linnavalitsuse õigusnõunik Vadim Vilde Põhjarannikule. Ta sõnas, et kohus võttis hagi küll menetlusse, kuid nüüd peab ka kostja ütlema oma seisukoha hagi osas.

210 000 eurot

Haginõude maht on 210 000 eurot − sama suur, kui kohus varasema kriminaalmenetlusega tuvastas. "Võib-olla lähevad sealt mõned summad maha, sest praeguseks on selgunud, et dokumentatsioonis on üht-teist puudu. Aga esialgu läheme ikkagi täisnõudega," sõnas Vilde.

Endise aselinnapea Jüri Kollo suhtes, kes samuti korruptsioonis ja linnale kahju tekitamises süüdi mõisteti, linn aga hagi ei esita, väites, et tema osas on nõude esitamise tähtaeg aegunud.

Kollo puhul tuvastas kohus kriminaalmenetluses, et tema on linnale 840 000 eurot kahju tekitanud.

Vadim Vilde ütles tänavu kevadel Põhjarannikule, et nüüdseks on nad veendunud, et Solovjov on linnale kahju tekitanud. "Selles, et hagi kohtusse jõuab, ei maksa kahelda, see on kindel," sõnas Vilde siis, lisades, et kohtusse pöördumine ongi veninud eelkõige selle tõttu, et linn tahab hagi väga põhjalikult ette valmistada.

Hagiavaldus mahub ära 10 leheküljele, ent sellele lisanduvad materjalid kriminaalasjast. "Ehkki tsiviilmenetluses ei ole kriminaalmenetluses tõendatud asjaolud kohtule siduvad ning me peame hakkama ikkagi oma kahjunõuet algusest peale tõendama," rääkis Vilde tänavu aprillikuus.

Jevgeni Solovjov ise on siiani öelnud, et tema ei kavatse midagi linnale maksma hakata, kuna on kindel, et pole kahju tekitanud. Mullu detsembris teatas ta ametlikus vastuses linnavalitsusele, et pole nõus vabatahtlikult linnale kahju hüvitama.

Linn on ennast esindama palganud vandeadvokaat Margo Normanni advokaadibüroost Normann ja Partnerid. Küsimusele, kui palju võiks kohtuskäimine Kohtla-Järve ekslinnapeaga linnale maksma minna, vastas Vadim Vilde, et arvestuslikult umbes 20 000 eurot. Tavaliselt mõistetakse võitja poole kohtukulud aga kaotajalt välja.

Süüdimõistev otsus Jevgeni Solovjovi ja Jüri Kollo puhul jõustus 2016. aasta augustis, kui riigikohus ei võtnud nende kaebusi menetlusse. Siis pidi Solovjov ka linnapea ametist taanduma, kuna seadus ei lubanud tal enam jätkata.

Süüdistuse sisu

Süüdistuse järgi teenis Kohtla-Järve linnale teede ehitus- ja remonditeenuseid osutanud AS N&V kriminaalset tulu, kui selle juhatuse liige Nikolai Ossipenko esitas 2006. aasta septembrist 2009. aasta augustini linnavalitsusele valeandmeid tehtud remondi-, hooldus- ja korrashoiutööde kohta. Aktides kajastati muu hulgas lepingu raames tehtud tööde objekte, sisu, mahtu, maksumust ja tegemise aega, mis ei vastanud tõele ning mida linn ilma kontrollimata aktsepteeris. Peale selle vormistati tagantjärele ümber tööde vastuvõtu- ja ülevaatusakte, et varjata ülemaksete tegemist. Ossipenko pääses kohtu alt tervisliku seisundi tõttu. ASi N&V vastu ei saanud aga nõuet esitada, kuna omanik likvideeris selle ja moodustas selle asemel osaühingu N&V, kes jätkab Kohtla-Järvele kommunaalteenuste osutamist.

Jevgeni Solovjovile määrati karistuseks viis aastat tingimisi vangistust viieaastase katseajaga ning Kollole nelja aasta ja kolme kuu pikkune tingimisi vangistus samuti viie aasta pikkuse katseajaga. Lisakaristusena kehtestati mõlemale kolme aasta pikkune keeld töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses.

Esimese astme kohus mõistis nii Solovjovilt kui ka Kollolt tekitatud kahju välja, põhjendades seda asjaoluga, et kuna Solovjov on endiselt linnapea, siis on arusaadav, et linn ei hakanud tema vastu tsiviilhagi selle kriminaalprotsessi käigus esitama.

Ringkonnakohus leidis aga, et ilma tsiviilhagita ei saa linnale kahju välja mõista.

"Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Kohtla-Järve linnavalitsust oleks menetlusse kaasatud kannatanuna, samuti ei ole linn esitanud tsiviilhagi. Riigikohus on varem märkinud, et kannatanu nõude lahendamine ilma tsiviilhagita on võimalik ja vajalik üksnes juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust ei oleks kannatanu ise võimeline kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohasel või tõhusal viisil esitama või oleks see temale ebamõistlikult koormav," teatas Tartu ringkonnakohus, märkides, et Kohtla-Järve linn on avaliku võimu kandja, kellelt saab eeldada suuremaid õigusalaseid teadmisi ja oskusi, ning puudub igasugune alus arvata, et ta ei ole ise oma õigusi võimeline kaitsma või et see oleks talle ebamõistlikult koormav.