Illukal ehitatakse kahte kergliiklusteed korraga

Teist nii mahukat kergliikusteede ehitamist kui praegu Illuka kandis käimas Alutaguse vallas lähiaastatel ette ei võeta. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Endise Illuka vallavõimu mitme aasta tagune plaan ehitada ligemale 20 kilomeetrit kergliiklusteed, mis ühendaks piirkonna suuremad asulad ning avaks ligipääsu ka naaberlinnade elanikele, on lõpuks teoks saamas: kaks esimest etappi valmivad lähiajal, kolmas tuleval aastal.

Umbes 14 kilomeetri pikkust Kurtna-Kuremäe kergliiklusteed ehitab YIT Infra Eesti AS, kolm korda lühemat Kurtna-Rausvere teed AS TREV-2 Grupp. Esimest alustati varem, nõnda on lõpptähtaeg mõlemal novembrikuus. Lähiajal alustatakse mõlemal lõigul asfalteerimist.

"Alguses oli meil tänavu plaanis ainult esimene etapp teha, aga kuna ehitushinnad on alla läinud ja hange osutus prognoositust odavamaks, saime kohe ka teise etapi hanke välja kuulutada," rääkis endine Illuka vallavanem, praegune Alutaguse abivallavanem Oleg Kuznetsov.

Kolmas lõik, Pannjärve spordikeskusest Vana-Ahtmeni, on plaanis valmis teha tuleval aastal.

Kurtna-Kuremäe lõigu ehituse hind on 948 233 eurot, Kurtna-Rausvere lõik läheb maksma 284 610 eurot. Pool rahast tuleb endise Illuka valla loodud arengufondist, pool Alutaguse valla eelarvest.

Linnainimesed liikuma

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar ütles, et kuludest rääkides ei saa lähtuda ainult ehitamisest, vaid tuleb mõelda ka teede edasisele hooldamisele.

"Lumelükkamine on veel otsustamise koht, peab vaatama, kui palju seal talvel üldse liikumist on," märkis ta.

Võhmar on rääkinud nii Jõhvi kui Kohtla-Järve omavalitsuse ametnikega, et nood võiksid kavandada tuleval aastal kergliiklustee ehitamist Vana-Ahtmest Pannjärve teeristini.

TAUNO VÕHMAR: Kui Vana-Ahtme ja Pannjärve teeristi vaheline jupp ka tehtud saaks, tõmbaksime kõik Jõhvi ja Kohtla-Järve inimesed liikuma.

"Seal on umbes kaks ja pool kilomeetrit − täpselt Kohtla-Järve ja Jõhvi piiri peal. Arvestades, et kilomeeter teed maksab umbes sada tuhat eurot, ei tohiks see kolmsada tuhat eurot üle jõu käia, seda enam, et Jõhvi ja Kohtla-Järve võiksid selle tee kahe peale teha."

Alles siis, kui ka see jupp valmis saab, oleks asjal tõesti jumet.

"Selle vahejupi kaudu oleks Ahtme ühendatud Pannjärve ja Kuremäega. Jõhviga on Ahtme jalgteega juba praegu ühendatud ning kergliiklustee ühendab ka Jõhvit ja Kohtla-Järvet. Kui selle viimase jupi ka tehtud saaks, tõmbaksime kõik Jõhvi ja Kohtla-Järve inimesed liikuma. Jõhvis, Ahtmes ja Järve linnaosas elab kokku umbes 40 000 inimest, kelle hulgas on piisavalt oma tervisest hoolivaid inimesi. Millised võimalused see tee neile annaks!"

Kodust suuskadel Pannjärvele

Jõhvi osalemise puhul on varem jutuks olnud Jõhvist Koseni kulgev kergliiklustee. Võhmari hinnangul pole see aga sugugi määrav: "Kuna Jõhvi ja Vana-Ahtme on juba ratta- ja jalgteega ühendatud, siis ei ole suur vahet, kas minna Pannjärvele Pargi tänava kaudu või gümnaasiumi juurest Ahtme kaudu. Praegu on kõige mõistlikum ja rentaablim ehitada see kolm kilomeetrit teed Vana-Ahtmest Alutaguse valla piirini."

Kui Pannjärve tervisespordikeskus kergliiklusteeühenduse saab, tahetakse järgmise sammuna tõmmata talvel sedasama teed mööda sisse suusarajad.

"Paned Ahtmes suusad alla ja sõidad Pannjärvele, teed seal oma trenni ära ja sõidad suuskadel koju tagasi," näeb Võhmar kogu seda projekti maakonna kui terviku seisukohalt elu muutva ettevõtmisena.

Plaanis veel mitu teed

Kui Alutaguse valla ühinemislepingus olid kergliiklusteedega suured plaanid − igale poole, kui võimalik −, siis nüüd on tulnud kainenemine.

"Nelja aasta strateegias on algseid plaane koomale tõmmatud. Praegu tehakse poolekilomeetrist lõiku Metsküla teeristist Mäetaguse külani, kooskõlastamisel on Iisakus Tärivere mäelt Jõhvi-Tartu maanteeni kulgeva teelõigu projekt, projekteerimisele lähevad Iisaku aleviku sisese kergliiklusteede võrgustiku järgmised jupid: postkontori juurest Tudulinna poole aleviku piirini ja Kaseväljalt Alajõe teeristini. Pagari ja Koltsina vahelise tee tahaksime ka ära projekteerida. Plaanis olnud teed  Iisakust Kauksini ja Kauksist Vasknarvani nelja aasta sisse ei mahu, aga Mäetaguse-Kiikla ja Alajõe-Karjamaa lõigu tahame ära projekteerida. Et kui peaks avanema mingi meede, kust on võimalik raha taotleda, on meil projektid juba valmis."