Narva muuseumis on valmimas uus ekspositsioon

Nii nägi möödunud sügisel seestpoolt välja Narva linnuse konvendihoone idatiib. ILJA SMIRNOV

FOTO: Põhjarannik

Ida-Virumaa visiitkaardiks oleva ajaloolise Narva linnuse rekonstrueerimisprojekt on edukalt lõpule jõudmas: tuleva suve keskpaiku avatakse külastajatele varem suletud olnud konvendihoone idatiib ning esitletakse uut ja nüüdisaegset ekspositsiooni.

Rekonstrueerimisprojekti koostas arhitektuuribüroo JVR. Lepingu ehitusfirmaga Scandec Ehitus sõlmis muuseum 2018. aasta jaanuaris, tööd ise käivad alates veebruarist. 2019. aasta juuni lõpuks peavad kõik ehitustööd ja uue ekspositsiooni installeerimine olema lõpetatud − juuli alguses on kavas uuenenud muuseumi avamine.

Narva linnuses tehakse korda ja avatakse külastajatele konvendihoone idatiib, kuhu seni pole peale muuseumitöötajate keegi pääsenud: ligipääsetavaks muutuvad müürikäigud, võlvkeldrid ja galerii. Idatiiba tulevad ka näituseruumid ja ürituste saalid. Konvendihoone sisehoov muutub etenduste, kontsertide ja puhkepaigaks.

Muuseumi fookuses Narva linnus

Narva muuseumi projektijuht Anastassia Tuuder rääkis, et idee Narva muuseumi püsiekspositsioon täielikult uuendada sündis kümme aastat tagasi. Vana ekspositsioon loodi 1986. aastal ning see oli juba igas mõttes iganenud.

Seejuures oli muuseumil suur soov avada külastajatele Narva linnuse idatiib − linnuse see osa, mille müür ja kaevutorn Narva jõe ja rannapromenaadi poolt paistavad. Just idatiivas uus ekspositsioon endale koha leiab.

"Uue ekspositsiooni teema on Narva linnus ise," rääkis Tuuder. "Praegu tutvustame me näitustel Narva linnust väga vähe, tulevikus aga räägime selle ajaloost ja rollist põhjalikult."

Oluliseks uuenduseks saab see, et uuenenud ruumides avatav püsiekspositsioon muutub ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele. Tõsi küll, endiselt jääb neile ligipääsmatuks kõrge linnusetorn, mille treppe ei ole võimalik laiendada ega sinna ka lifti paigaldada.

Narva linnuse rekonstrueerimise hinnanguline maksumus on üle 4 miljoni euro. Sellest 3,54 miljonit eraldas Euroopa regionaalarengu fond ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) kaudu.

Elasid kriisi üle

Kallihinnalise europrojekti realiseerimise algus langes sihtasutuses Narva Muuseum tekkinud ja pikale veninud finantskriisi ajale. Sihtasutuse lõid 2012. aastal kahasse Eesti riik ja Narva linn, 2016.-2018. aasta kriisi aga põhjustas muuseumi töötajate palkade ebapiisav finantseerimine linnaeelarvest. Finantseerimise kärpimine oli kohalike keskerakondlaste poliitiline otsus: enamik saadikuid ei olnud rahul muuseumi asjaajamise, eelarve väidetava läbipaistmatuse ja muuseumirestorani Rondeel töö doteerimisega.

Kriisi lainel vahetati välja muuseumi nõukogu ja juhatuse koosseis. Praegune juhatuse liige Ivo Posti ütles eile Põhjarannikule antud kommentaaris, et nüüdseks on suhted linnavõimudega normaliseerunud. "Minu meelest kulgeb meil koostöö väga hästi, st probleeme ei ole."

"Arvan, et muuseum on muutunud senisest avatumaks ning on linnavalitsuse ja volikoguga tihedalt suhtlema hakanud," sõnas Posti. "Meil toimus inimeste vahetus ning nüüdseks on keeratud uus lehekülg."

Posti lisas, et ähvardustest hoolimata õnnestus muuseumil töötajate koondamist vältida. "Ja me polekski saanud seda teha, kuna meil on EASiga käimas ühine rekonstrueerimisprojekt, mille reeglite kohaselt peame me olemasoleva olukorra säilitama ja töökohti juurde looma, näiteks võtma tööle uusi giide."

Külastajaid on juba rohkem

Narva muuseumi rekonstrueerimisplatsi külastas kolmapäeval järjekordne koostööpartnerite esindajatest koosnenud komisjon. Ivo Posti märkis hiljem, et kõik kulgeb graafiku kohaselt.

"Kui nii ka edasi läheb, siis avame juba jaanuaris sissepääsu muuseumisse põhjaõue kaudu. Uue ekspositsiooni montaaž on kavas maikuus, juuli alguses aga avame juba kõik ruumid," sõnas ta.

Posti sõnul on muuseumi külastajate arv ehitus- ja muude töödega seotud võimalikele ebamugavustele vaatamata isegi kasvanud. "Meil on rahaliselt, piletimüügi poolest jne olnud väga edukas aasta. Esiteks on turundus paremaks muutunud ning teiseks on huvi Narva vastu üldiselt kõvasti kasvanud ja linnakülalisi tänu sellele samuti varasemast rohkem. Me oleme olnud väga aktiivsed: teinud muuseumile reklaami, võtnud vastu tunduvalt rohkem restoranikülastajaid, korraldanud Kreenholmis palju ekskursioone jne. Eriti palju tegime tööd nende Narva külastajatega, kes käisid suvel "Kremli ööbikuid" vaatamas," rääkis muuseumijuht.

Mõnevõrra ebameeldiv uudis on ehk see, et Narva muuseumi piletite hinnad tuleval aastal kerkivad − see toimub suvel pärast kõikide rekonstrueeritud saalide avamist. Ivo Posti sõnul hakkavad piletid plaani kohaselt maksma talveperioodil 8 ja suvel 12 eurot (praegu vastavalt 4 ja 8 eurot).

Tagasi üles