Peaminister aastast 2015?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti noorim erakonnajuht, sotsiaaldemokraat Sven Mikser ei varja ambitsiooni tõusta pärast 2015. aasta parlamendivalimisi Eesti valitsusjuhiks ning ei välista koalitsiooni oma endise koduparteiga, mille eesotsas ei ole enam Edgar Savisaar.
Ütlesite pärast tuleva aasta eelarve vastuvõtmist riigikogus, et selle eelarvega kaugeneb riik kodanikust. Mida te sellega mõtlesite?
Paraku on Eestis juhtunud nii, et valitsevad koalitsioonivalitsused ning valijal ei ole väga head kontrolli selle üle, mis valimiste eel lubatust jõuab koalitsioonileppesse, sest koalitsioonilepe on kompromiss. Küll on leppes enamasti kirjas see, et kui mõni ettepanek on ühele koalitsiooni osapoolele vastumeelne, siis kogu koalitsioon on sellele ka vastu. Nii me jõuame tegelikult olukorda, et valimas käinutest ligi pool on andnud oma toetuse koalitsiooni-, pool opositsioonierakondadele. Koalitsiooni sees on omakorda mitu partnerit ning üks erakond, kes esindab ehk 15-20 protsenti valijaskonnast, suudab vetostada väga paljud head ettepanekud.
Tõsiasi on, et riigieelarve menetlemisel näitab koalitsioon üles tugevat distsipliini, hääletades süsteemselt maha kõik opositsiooni ettepanekud. Riigieelarve muutub parlamendis tegelikult võrdlemisi vähe ja need muudatusettepanekud, mida parlament sisse viib, on reeglina täiendavalt valitsuse enda poolt esitatud. See tähendab seda, et tegelikult pole parlamendil kui rahva valitud kogul oluliste riigiasjade otsustamisel väga suurt sõnaõigust.
Sotsidest jääb mulje, et kui oleks teie teha, jagaksite te kogu riigieelarve pensionideks, toetusteks ja hüvitisteks ning laenaksite Kreeka kombel veel juurdegi. Kust see raha kõik tulema peaks, mida teie laiali jaotaksite?
Sotsiaaldemokraatide jaoks on eelarve tasakaalu küsimused väga olulised. Tegelikult ei näe me oma plaanides ette eelarve tasakaalu halvendamist.
Mis puudutab toetusi, siis need peavad olema suunatud ühiskondliku õigluse suurendamisele ning teisalt ühiskonna jätkusuutlikkuse parandamisele. Selleks tuleb teha investeeringuid mitte huupi, vaid sinna, kus nad annavad väga suurt tulevikku suunatud kasu.
Tooge näiteid, kus tehakse investeeringuid ebamõistlikult.
Oleme kuulnud juhtumeid, kus regionaalministri heakskiidul soojustatakse päästekomandode maju, samal ajal teatab teine samas ministeeriumis istuv siseminister, et osa nendest komandodest pannakse järgmisel aastal kinni.
Kõige paremad tulevikku suunatud investeeringud on need, mis tehakse laste arengu ja haridusvõimaluste parandamiseks. See tähendab seda, et need inimesed, kes tulevikus meile SKTd teenivad, on paremini kvalifitseeritud, tervemad ja targemad. Need on asjad, mida pole võimalik edasi lükata, sest seda raha, mis jääb täna investeerimata laste haridusvõimalustesse, pole võimalik 10 aasta pärast enam investeerida, kuna tänased lapsed ei viibi siis enam selles haridussüsteemis.
Teie olete ka noor isa. Kui palju sooviksite riigilt iga kuu saada, et teie laps saaks teie ootustele vastavalt areneda?
Tahan, et riik võimaldaks mu lapsele lasteaiakoha. Isiklikult arvan, et lasteaed on üks osa haridussüsteemist ja ta võiks olla samamoodi riiklikult tagatud nagu üldharidus. Väga suur osa nendest toetustest peakski olema teenuste vormis.
Aga kui rääkida sellest, kas toetused peaksid olema vajaduspõhised, siis ühest küljest on see kindlasti mõistlik, teisalt ütleb paljude riikide kogemus, et just lastele suunatud toetused peaksid olema universaaltoetused, kus riik ei tee vahet, kes lastest on vaene ja kes rikas. Kõik lapsed on meile võrdselt olulised.
Vaatamata sellele, et mina tulen omadega hästi toime ja olen üle keskmise tulu teenija, leian, et lapsetoetused võiksid olla võrdsed. Aga ma olen valmis oma tulust panustama suurema osa selleks, et kõikidel lastel oleksid võrdsed võimalused.
Teist räägitakse kui peaministrist aastast 2015, sealhulgas teie partei ise. Aga kellega te hakkate koalitsiooni tegema? Parempoolsetega pole see mõeldav, sest juba teie maksupoliitilised vaated on nii kardinaalselt erinevad. Keskerakonnaga samuti mitte, sest Edgar Savisaar lihtsalt ei istu omal ajal tema parteist lahkunud Mikseriga ühe laua taha.
Kindlasti ei ole Ansip ega Savisaar erakonna liidrina igavesed. Arvan, et personaalsed antagonismid on viimase 20 aastaga Eesti poliitikas läinud liiga suureks, kuid uus põlvkond tuleb peale ja inimesed on kindlasti koostöövõimelisemad. Ideoloogilised vastuolud kindlasti jäävad, aga on selge, et sotsiaaldemokraatide võimalused valitsust teha on oluliselt teised siis, kui meid on parlamendis mitte 10 või 6, nagu minevikus on olnud, vaid näiteks 33 nagu Reformierakonnal praegu. Veel 5 aastat tagasi oli Reformierakonna parlamendifraktsioonis 19 inimest nagu praegu sotsidel.
Arvan, et kui sotsiaaldemokraadid saavad moodustada valitsust tugevama partneri positsioonilt, suudame väga olulise osa oma programmilistest põhimõtetest koalitsioonileppesse kirjutada, sõltumata sellest, kellega me seda teeme. Ma ei arva, et mul oleks väga keeruline moodustada koalitsiooni näiteks Jüri Ratase juhitava Keskerakonnaga.
Ida-Virumaa on riigi suurim tööstuspiirkond, kus sotsidel oleks tegelikult väga suur potentsiaal leida palju toetajaid. Ometi pole te selles maakonnas kuigi edukad olnud. Miks?
Ehk seetõttu, et pole piisavalt sellele keskendunud. Minevikus pole erakond väljaspool Tallinna ja Tartut üldse edukas olnud, kuid nüüd on see märkimisväärselt muutunud. Seekord saime Ida-Virumaalt parlamenti kaks saadikut...
Tänu Ossinovski raharongile?
Oh ei. Meil on annetajaid ja toetajaid palju. Mis puudutab Jevgeni Ossinovskit, siis arvan, et tegu on erakordse potentsiaaliga poliitikuga. Tema aktsiad poliitikuna on kindlasti palju olulisemad kui asjaolu, et tal on ettevõtjast isa.
Oleme Ida-Virumaal asunud tugevdama oma positsiooni ja arvan, et tulevikus oleme seal veel edukamad.
Nüüd aga tulete välja loosungitega, et põlevkivikaevandused tuleb sulgeda ning põlevkivienergeetikaga lõpp teha. See tähendaks tuhandete töökohtade kadu. Kas te tõesti selle jutu taustal loodate Ida-Virus toetust kasvatada?
Oleme huvitatud, et Ida-Viru tööhõiveprobleemid leiaksid mõistliku lahenduse. Tegemist on keerulise tööstuspiirkonnaga, mis koges äärmiselt teravaid sotsiaalseid probleeme vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja on kaotanud suuri tööandjaid ka hiljem. Kindlasti ei saa põlevkivienergeetika mahtude vähendamine tähendada, et see juhtub üleöö ja toob kaasa sotsiaalse katastroofi. Seda sotsiaaldemokraadid ei luba. Põlevkivil ja põlevkivikeemial on Eestis jätkuvalt suur potentsiaal. Mis puudutab elektrienergia tootmist põlevkivist, siis Eestil on võimalus toota seda rohkem taastuvatest allikatest, et muu hulgas vähendada koormust ka meie keskkonnale.
Sven Mikser, te olete ju diplomeeritud inglise filoloog. Kui te ülikooli õppima läksite, kas teil mõlkus juba siis mõte, et tahate poliitikuks ja peaministriks saada?
Sel hetkel ei mõelnud ma sellele, et minust võib saada poliitik, aga ma olin selles mõttes poliitikast läbi imbunud, et seisin 8. klassi õpilasena Balti ketis ja laulsin isamaalisi laule nendel ülevatel aegadel.
Ja kummardasite Savisaart?
Mitte konkreetselt Savisaart. Eks neid poliitilisi eeskujusid oli ju tegelikult mitmeid, näiteks Marju Lauristin. Neid, kes toona rahvast innustasid, oli palju.
Mingil hetkel mulle tundus, et ühiskond on minemas tasakaalust välja, sest räägiti väga autoriteetsel häälel, et parempoolsele poliitikale pole alternatiivi, et kogu ühiskond peabki põhinema üksnes konkurentsil ja et koostöö on mingi nõukogudeaegne igand. Olen sotsiaalselt mõtlev inimene olnud läbi oma teadliku elu. Leidsin, et mul on ettekujutus sellest, kuidas Eesti elu võiks käia...
Aga see ei käi ju nii, et tahad hakata poliitikuks ja homme oledki minister. Peab ikka tutvusi ja sidemeid olema, et jalg ukse vahele saada?
Päris nii see pole. Praegu küll tuleb parlamenti inimesi ministeeriumidest, aga tol ajal olid ju kõik poliitikast huvitatud. Ega selleks pea olema poliitik, et käia Balti ketis ja innustunult arutleda päevapoliitiliste küsimuste üle. Ühel hetkel ma liitusin Keskerakonnaga ja olin ilmselt inimene, keda oldi valmis kuulama. Olen lihtne Paide poiss ja pole sündinud hõbelusikas suus ega pärine mingist mõjukate inimeste dünastiast.
Öeldakse, et poliitikas ei ole sõpru. Kas teie isiklike sõprade seas on poliitikuid, sealhulgas teistest erakondadest?
On inimesi, kellega olen tutvunud läbi poliitika ja keda ma nimetan oma sõpradeks. Nii et sotsiaaldemokraatide seas on mul sõpru. Samal ajal on mul väga lähedasi sõpru, kes on olnud või läinud mõnda teise erakonda või kellest ma tean, et nad eelistavad teist parteid. Minu parteiline kuuluvus pole kindlasti kriteerium sõprade valimisel. Aga olles inimestega koos, vahetades nendega mõtteid, on võimalik nendega läbi poliitika sõbraks saada.