Omavalitsused kipuvad supergümnaasiumile "ei" ütlema

Illuka vallavõimud eelistavad keskenduda oma põhikooli arendamisele. Foto: Matti Kämärä

Mäetaguse ettepanekule asutada sihtasutus, mis hakkaks tegelema keskregiooni uue puhta gümnaasiumi loomisega, on tulnud kaks vastust: Jõhvilt jaatav ja Iisakult eitav. Illuka ja Kohtla-Järve kalduvad "ei" poole.

Iisaku vallavolikogu, kes arutas sel neljapäeval oma gümnaasiumi tulevikku ja vastuse andmist Mäetaguse vallavolikogu ettepanekule asutada sihtasutus Alutaguse Gümnaasium, leidis, et praegu ja lähitulevikus on Iisaku lastele loodud parimad võimalused keskhariduse omandamiseks oma kodukohas.

Volikogu esimees Annely Oone ütles, et argumentidena nimetati kodulähedust, turvalisust, mitmekülgset huviharidust, samuti õpilaskodu, renoveeritud koolihoone ning kogenud ja kvalifitseeritud pedagoogide olemasolu. Ühe põhjendusena toodi välja asjaolu, et gümnaasiumiastme säilitamine tagab ka tugeva põhikooli.

"Teadaolevalt kavandatakse sihtasutuse moodustamise järel uue gümnaasiumihoone ehitamist Jõhvi. Kuna Iisakus on tegutsev kool olemas, siis Iisaku vallavolikogu ei näe vajadust ega ka võimalust uue gümnaasiumi asutamiseks Jõhvi linna. Iisakus on olemas hästi toimiv gümnaasium ja vallal puudub võimekus osaleda sihtasutuse tegevuse rahastamises, sh uue koolihoone ehitamises," seisab volikogu otsuses.

Samas toetavad Iisaku vallavõimud "mõtet parandada üldkeskhariduse kvaliteeti maakonnas ning maakonna keskregiooni kuuluvate valdade initsiatiivi selle küsimuse lahendamiseks".

Jõhvi vallavolikogu arutas Mäetaguse ettepanekut eelmisel nädalal ja otsustas sihtasutuse loomises osaleda.

Arutelu seisab ees

Kohtla-Järve linnavolikogus tuleb teema päevakorrale veebruaris. "Leian, et Kohtla-Järve on Eesti üks suuremaid linnu ja meil peaksid olema oma gümnaasiumid, aga kuidas otsustab volikogu, näeme kuu aja pärast," ütles linnapea Jevgeni Solovjov.

Illuka vallavolikogu arutas küsimust jaanuari istungil, kuid otsust veel ei vormistanud. Volikogu esimehe Paul Kesküla sõnul tuleb vastus eitav. "Illuka vallast õpib praegu gümnaasiumiastmes nii Ida-Virumaal kui mujal Eestis 18 last, kellest kümmekond käib Jõhvis. Nii väikese õpilaste arvu juures pole meil ei moraalset ega materiaalset õigustust sihtasutuses võrdsetel alustel osalemiseks. Meil on praegu vaja keskenduda oma põhiharidusele, et seal asjad korras püsiksid."

Toila vallavolikogus pole sihtasutuse osalemist veel arutatud. Volikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni aseesimees Lauri Jalonen ütles, et 2. veebruaril arutatakse gümnaasiumi tulevikku koos koolipere ja lastevanematega ning ühe teemana puudutatakse ka sihtasutuse loomist.

Ei heiduta

Isegi kui mujalt tuleb negatiivne vastus, ei jää sihtasutus tegemata, kinnitas Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar. "Teeme siis Mäetagusega kahekesi. Ka Ida-Virumaa ettevõtluskeskus asutati kunagi kolme linna poolt ning nüüd on seal esindatud maavalitsus, kõik maakonna regioonid, ettevõtlus ja mittetulundusühingud. Usun, et kui ajame õiget asja, liituvad hiljem ka teised."

Võhmari sõnul on tulevikus gümnaasiumi pidamiseks mitu valikut: kas riigigümnaasium, omavalitsuste loodud sihtasutus või sihtasutus, kuhu peale omavalitsuste kuuluvad ka riik ja ettevõtted. "Eks hiljem sõelutakse välja, mis on kõige ratsionaalsem. Küsimus on selles, kas olla otsustajate hulgas või sinust ei sõltu midagi. Meie tahame olla otsustajate hulgas."

Mäetaguse vallavanem Aivar Surva on varem põhjendanud sihtasutuse vajadust sooviga pakkuda ühiselt sellise tasemega gümnaasiumiharidust, mis konkureeriks Tallinna ja Tartu tugevamate koolidega. Uue gümnaasiumi üks tõenäolisemaid asukohti on Jõhvi. Seal on olemasoleva gümnaasiumi kõrval maatükk, kuhu saaks ehitada uue ja nüüdisaegse õpikeskkonnaga gümnaasiumihoone. Sel juhul oleks õpilastel käe-jala juures spordihall, kunstikool, huvikeskus ja kontserdimaja.