Ministeeriumi asekantsler: mingeid hiidkoole ei tule

"Kas on võimalik, et Avinurme ja Iisaku loovad ühise gümnaasiumi, aga õppetöö toimub kahes kohas?" uuris Iisaku vallavanem Avo Kiir (paremal) ministeeriumi asekantslerilt Kalle Küttiselt. Viimase sõnul on see põhimõtteliselt võimalik. Küttis tõi näite Lääne-Virumaalt, kus Kunda ja Haljala gümnaasiumid on loonud ühise õppekava, millega tagatakse nõutavad kolm õppesuunda. Foto: Matti Kämärä

"Riik on valmis toetama, et igasse maakonda tekiks üks puhas gümnaasium," ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis eile Ida-Viru omavalitsus- ja koolijuhtidega kohtudes, rõhutades, et kindlasti ei tähenda see mammutkoolide loomist.

Kalle Küttis tutvustas eilsel arutelul ministeeriumi seisukohta, et igasse maakonda peaks tekkima puhas gümnaasium, mis vastaks nüüdisaegsetele tingimustele ja mille loomisele tuleb riik appi, taotledes selleks Euroopa Liidu tõukefondidest järgmise programmiperioodi (2014-2020) raha.

"Praegu oleme seisukohal, et võtame igas maakonnas vaatluse alla ühe gümnaasiumi, mille puhul riik tunneks end rohkem vastutavana, aidates seda rekonstrueerida ja infrastruktuuri parandada. Ülejäänud gümnaasiumid on regionaalsed erandid, mille osas minister räägib läbi omavalitsustega," täpsustas ta.

Ministeeriumi hinnangul saab pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust, kui gümnaasiumiastmes on vähemalt 3 paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. Suuremates linnades, sealhulgas Narvas ja Kohtla-Järvel, on otstarbekad vähemalt 5 paralleeli ehk umbes 540 õpilasega gümnaasiumid, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust koolipidajale.

"Kui praegu kardetakse, et asutatakse mingisugused hiidgümnaasiumid, siis tegelikult tulevad need palju väiksemad, kui on praegused koolid. Kui praegu on linnas täiesti tüüpiline 800-900 õpilasega kool, siis puhaste gümnaasiumide puhul räägime 300-500 õpilasest," kommenteeris Küttis.

Hoop maaelule?

Omavalitsusjuhtide küsimusele, kas riik tagab maakoolides gümnaasiumiastme sulgemisel lastele tasuta koolitranspordi ja öömaja õpilaskodus, vastas Küttis, et üldhariduskoolide reformimisel ei saa õpilastele pakkuda halvemaid tingimusi kui kutsekoolide õpilastele.

"Riigi vastutus ja omavalitsuse tugi on vaja läbi rääkida. Kui koolivõrgu osas kokkuleppele jõutakse, on selle elluviimine vähemalt kolme aasta pikkune protsess, mille jooksul lahendatakse ka koolitranspordi ja majutuse küsimused," lubas ta.

Asekantsler ei pidanud põhjendatuks mitme kooli- ja omavalitsusjuhi muret, et gümnaasiumiastme sulgemine nõrgestab ka põhikooli, kuna õpetajad jäävad ilma täiskoormusest ja tugevamad liiguvad keskusesse. "Selge on see, et reform toob vajaduse uue õpetajatüübi järele, sest sellist olukorda, kus põhikoolis õpetab magistrikraadiga füüsik, mujal naljalt ei kohta. Peame hakkama ülikoolidelt saama mitme aine õpetajaid."

Küttis tõrjus ka kartuse, et gümnaasiumiastme kadumine hävitab elu maakohas. "Eesti rohkem kui pooled omavalitsused elavad juba praegu ilma gümnaasiumita ja õnnelikult, nii et koos gümnaasiumiastmega ei kao maal elu ära."

Tase ühtlasemaks

Küttis tuletas omavalitsusjuhtidele meelde, et põhikool ja gümnaasium on tarvis lahutada just sellepärast, et maal asuvad põhikoolid ei nõrgeneks. Tema sõnul on seoses gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamisega ehk liialt rõhutatud majanduslikku kokkuhoidu ja võimalust tõsta õpetajate palku, aga tegelik mure on, et praegu pakutav hariduse kvaliteet on piirkonniti väga ebaühtlane.

"Murelikuks teeb, et räägime hariduse diferentseerumisest mitte ainult gümnaasiumiastmes, vaid viimasel ajal juba põhikooli osas," ütles Küttis PISA testide tulemustele viidates. "Kui varem toimus liikumine suurematesse keskustesse gümnaasiumi astudes, siis nüüd juba 1. klassi minnes. Kuna vanemad tahavad saada oma last tugevasse gümnaasiumi, viivad nad ta juba 1. klassi maalt linna. Kui tekivad puhtad gümnaasiumid, kaob vajadus seda teha. Siis ei lahku tugevam kontingent nii vara suurematesse keskustesse."

Eile toimusid koolivõrgu arutelud Jõhvis ja Rakveres; mujal maakondades on need juba varem läbi viidud. Nüüd, kui ministeerium on esitanud oma arusaamad gümnaasiumireformist, jäädakse ootama omavalitsusliitude ja maavalitsuste seisukohta, milline võiks olla kohapealne gümnaasiumivõrk.