Narva läheb venekeelse õppe päästmiseks erakoolide teed

Pähklimäe on üks neljast gümnaasiumist, millele Narva taotles riigilt erandit, mida ta ei saanud. Foto: Ilja Smirnov

Kui kohus ei anna võimalust jätkata Narva vene gümnasistide õpetamist vaid vene keeles, muudab kohalik linnavõim gümnaasiumid Tallinna eeskujul erakoolideks.

Narva linnavolikogu esimehel Aleksandr Jefimovil (KE) on selg vastu seina, kirjutab Postimees. Linna lapsevanemate, gümnasistide ja õpetajate seas tehtud küsitlused näitasid, et valdav enamus neist ei poolda 2013. aastast 60 protsendi õppe läbiviimist eesti keeles, nagu näeb ette seadus.

Nii andis linn eelmisel kevadel valitsusele taotluse, et nelja Narva kooli osas erand tehtaks. Mullu detsembris jättis valitsus aga kõik Narva taotlused rahuldamata. Selleks, et venekeelne õpe Narva 6. Koolis, Kesklinna gümnaasiumis, Pähklimäe gümnaasiumis ja Soldino gümnaasiumis siiski säiliks, kaebas linn valitsuse otsused tänavu veebruaris Tallinna halduskohtusse.

Sõltumata lahendist on volikogul varuks alternatiiv - muuta munitsipaalgümnaasiumid erakooliks. «Meie otsus venekeelse erakooli loomise kohta hakkab otseselt sõltuma menetluse käigust ja kohtu positsioonist. Ebaõnnestumise korral oleme sunnitud lahendama küsimuse venekeelse eragümnaasiumi loomise kohta,» ütles Jefimov.

Munitsipaalkooli erastamise käigus luuakse kooli valitsev sihtasutus. Vastavalt erakooliseadusele valib kooli õppekeele erakooli pidaja. Muid muutusi see kooli jaoks kaasa ei too, sest ka erakoolile maksab õpetajate palgaraha riik. Sama meetodit on rakendatud juba Tallinna Lasnamäe Vene Lütseumi ning Keila ja Saue koolide puhul.

«Tallinna ees on sama ülesanne ning see, et Tallinn on selle lahendamisega kaugemale jõudnud, on minu arvates väga positiivne. Olen rõõmus pealinna kolleegide edu üle ning loodan vajadusel nende kogemustele venekeelse eragümnaasiumi loomisel,» sõnas Jefimov.

«Ent see, kui nõnda võib öelda, on plaan B ehk sunnitud abinõu.» Esialgu loodab linnavõim, et kohus jätab täismahus venekeelse õppe alles vähemasti mõnesse Narva gümnaasiumi.

Nõue käib üle jõu

Praegu on Narva venekeelsetel gümnasistidel valik, kas õppida eesti keeles Narva Eesti gümnaasiumis, keele-kümbluse süsteemi järgi Vanalinna Riigikoolis või leppida munitsipaalgümnaasiumides 60 protsendi ulatuses eestikeelse õppega.

«Olen suhelnud Narva koolide kümnendate klasside õpilastega, neist enamiku jaoks tekitab eri õppeainete õpetamine eesti keeles suuri probleeme. Mõelge ise - mitte kõik venekeelsed õpetajad pole suutelised õpetama õppeainet eesti keeles, enamik õpilasi ei saa sellest aru ega omandada seda ning seejuures puuduvad kohandatud õpikud ja muu õppematerjal,» kirjeldas Jefimov, kelle hinnangul rikub Eesti sellise nõudega ka rahvusvahelisi lepinguid.

Keelenõude tulemusel tuleb gümnasistidel teha õppetööks suuremaid jõupingitusi ja kulutada rohkem aega, õpiedukus aga langeb.

Nii tahabki linnavolikogu saavutada venekeelse hariduse säilimise gümnaasiumiastmes kas kohtukorras või venekeelse eragümnaasiumi loomisega. «Kusjuures kumbki variant ei välista eesti keele õpetamist ega vähenda selle väärtust. Vastupidi, vene õppekeelega eragümnaasiumis tuleb õpetada eesti keelt tipptasemel, et selle valdamine võimaldaks koolilõpetajail eestikeelse õppe jätkamist kõrgkoolides,» leidis volikogu esimees.

Valitsus ei näe takistusi

Valitsus põhjendas Narva koolide taotluste tagasilükkamist sellega, et koolides alustati eestikeelsele aineõppele üleminekut juba viis aastat tagasi. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on nii õpetajate kvalifikatsioon kui ka õpilaste põhikoolis omandatud eesti keele oskus piisavad, et osalisele eestikeelsele õppele üle minna.

Samuti on riik alates 2007. aastast maksnud vene õppekeelega gümnaasiumidele lisaraha selleks, et need maksaks eesti keeles õpetatavatele õpetajatele suuremat töötasu, soetaks õppevara ja korraldaks eesti keele oskust arendavaid klassiväliseid tegevusi. Erandit taotlenud 15 kooli üle Eesti on aastatel 2007-2010 saanud toetust kokku üle 4,5 miljoni krooni.