Riik hindab üle Ida-Viru valdade üksmeelt

Kas Jõhvi gümnaasiumi juurde kerkib kunagi uus koolihoone, kus hakkaksid õppima ainult gümnasistid, pole veel teada, kuid peaks lähiaastail selguma. Foto: Peeter Lilleväli

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis tõstis positiivselt esile Ida-Virumaad, kui tutvustas koostöös Eesti omavalitsusliitudega valminud gümnaasiumireformi kondikava.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul valitseb omavalitsustes tulevase gümnaasiumivõrgu osas kohati veel suur ebaselgus. Postimehe küsimusele, millistes maakondades on pilt selge, millistes mitte, nimetas Küttis esimesena Valgamaad.

"Positiivne on olukord ka Ida-Virumaal, kes on tellinud firmalt lausa koolivõrgu-uuringu (analüüsi tellis mullu Ida-Viru omavalitsusliit - toim.)," lisas Küttis. "Jõhvi vallavanem on suutnud ümberkaudsete valdade juhid ühele meelele saada ja nad tahaksid Jõhvis hakata üles ehitama Alutaguse gümnaasiumi. Praegu on Ida-Virumaal väikesed eesti põhikooli taustaga koolid, igas gümnaasiumiklassis käputäis õpilasi. Kui me tahame tugevat gümnaasiumi, siis ilmselt Jõhvis saaks see olema."

Tegelikult ei valitse Ida-Virumaal sugugi nii suur üksmeel kui ministeerium sooviks. Sihtasutuse Alutaguse Gümnaasium loomise taga on vaid Jõhvi ja Mäetaguse vald. Ülejäänud ümberkaudsed omavalitsused on volikogude tasemel kavale "ei" öelnud. Ainsana pole veel otsust teinud Toila vallavolikogu.

Mõttest ei loobuta

Mäetaguse vallavanem Aivar Surva märkis, et sellele vaatamata saadakse Jõhvi esindajatega lähiajal kokku ja pannakse paika ajakava, mille alusel edasi liikuda. "Ega sihtasutuse loomine ole iseenesest eesmärk, vaid ikka korralik gümnaasiumiharidus, mis suudaks konkureerida Tallinna ja Tartu tugevamate koolidega."

Surva sõnul võiks Alutaguse gümnaasium avada Jõhvis uksed 1. septembril 2015 ja uue gümnaasiumihoone ehituseks loodetakse raha saada Euroopa Liidult. "Mõttekas oleks põhi- ja gümnaasiumiharidus lahutada, siis saaks gümnaasiumiharidust pakkuda laiemale ringile. Olemasolev hoone jääks põhikooli käsutusse."

Kohtla vald ei soostu sihtasutuse loomises osalema, sest enamik valla lapsi käib koolis Kohtla-Järvel, kus praegu koolivõrku korrastatakse, märkis vallavanem Etti Kagarov. "Järve gümnaasium on väga tugev kool. Sihtasutuse loomine tähendaks uusi lisakulutusi - katuseorganisatsioon ei seisa püsti ilma rahata. Kas tõesti tõstab uue hoone ehitamine hariduse kvaliteeti?" arutles ta.

Iisaku vald on põhjendanud sihtasutusest kõrvalejäämist sooviga säilitada oma kooli gümnaasiumiosa. Kohtla-Järve eelistab alles jätta oma eestikeelse gümnaasiumi. Illuka vald leiab, et kuna Jõhvis õppivaid gümnasiste on nii vähe, keskendutakse pigem oma põhikooli arendamisele.

Pall valitsuse käes

Nii nagu puudub üksmeel Alutaguse gümnaasiumi osas, pole seda ka kogu maakonna gümnaasiumihariduse küsimuses. Seetõttu ei esitanud omavalitsusliit ministeeriumile konkreetseid ettepanekuid, millised gümnaasiumid peaksid maakonnas jääma, millised mitte. "Me ei suutnud juhatuses ühtset seisukohta kujundada," tunnistas Etti Kagarov, kes on ühtlasi omavalitsusliidu aseesimees.

Nii on ministeerium võtnud Ida-Virumaal aluseks omavalitsusliidu tellitud koolivõrgu arendamise kava, mille ühe stsenaariumi järgi võiks üks gümnaasium olla nii lõuna-, kesk-, ida- kui Kiviõli regioonis (kava ei hõlma Narvat - toim.).

Koostöös omavalitsusliitudega valminud gümnaasiumireformi kava järgi jääks Eesti praegusest 230 gümnaasiumist alles sadakond. Haridusminister valmistub reformi ettepanekutega minema valitsusse aprilli keskpaigas. Valitsus otsustab, kuidas reformiga edasi minna, selgitas ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.

Kooli avamine või sulgemine on küll kohaliku omavalitsuse otsustada, kuid riik võib kasutada teistsuguseid mõjutusvahendeid: näiteks kui gümnaasiumiosas on nõutust vähem õpilasi, väheneb rahastamine; kui gümnaasiumiastmes ei suudeta käivitada nõutud kolme õppesuunda, tehakse ettekirjutusi, mis võivad päädida koolitusloa kaotusega. "See kõik on praegu väga hüpoteetiline jutt. Võib-olla otsustatakse üldse, et gümnaasiumid lähevad riigi kätte," märkis Ladva.

Ida-Viru maavalitsus leiab, et tulevikus võikski gümnaasiumide pidajaks olla riik - see tagab kõikidele õppeasutustele võrdsed võimalused, sõltumata kohaliku omavalitsuse rahakotist, ning ühtlustab nende taset piirkonniti. "See kaotaks suured lõhed gümnaasiumide vahel," selgitas maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergs.