Suurema palga saajad tulevad linnakoolidest

Kiviõli 1. keskkooli lõpetamine avab palju uksi, sest vähemalt värske uuringu järgi ollakse lõpetajate palgataseme poolest võrreldav Eesti eliitkoolidega. Pildil direktor Heidi Uustalu. Foto: Peeter Lilleväli

Koolilõpetajate palgauuring näitab suuremate koolide paremust, millest haridus- ja teadusministeerium sai veel kord kinnitust, et gümnaasiumireform tuleb haridusliku kihistuse vähendamiseks kiiremas korras ära teha.

Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuring, kus antakse ülevaade keskmisest sotsiaalmaksustatud sissetulekust vähemalt kuus aastat pärast üldhariduskooli lõpetamist, näitab ootuspäraselt, et kõrgemat palka saavad Tallinna ja Tartu eliitkoolide vilistlased. Ida-Virumaalt on õnnestunud kõrgepalgaliste seltskonda pääseda ettevõtliku kooli lipulaeval Kiviõli 1. keskkoolil, kes on aastast aastasse näidanud häid kohti ka riigieksamite tulemuste edetabelis.

"Vaevalt et see tabel piiblitõde kuulutab, aga ehk on meie kooli ettevõtlikum eluhoiak kasvatanud mõne ettevõtliku inimese juurde," arvas Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu. Ta lisas, et Ida-Viru ettevõtluskeskuse algatatud ettevõtliku kooli programmiga ühineti kohe selle alguses 2006. aastal, asudes tähtsustama elulähedast õpet. "Ettevõtlikkuse alged olid koolis juba ka varem olemas."

Vene koolid jäävad maha

Maakonna eestikeelsete koolide esikolmikusse jõudsid palgatabelis veel Narva eesti gümnaasium ja Kohtla-Järve Järve gümnaasium. Venekeelsete koolide paremikku kuuluvad Ida-Virumaal Narva Pähklimäe gümnaasium, Kohtla-Järve ühisgümnaasium ja Narva humanitaargümnaasium, kuid nende lõpetajate palk jääb siiski eestikeelsete koolide vilistlaste omast märgatavalt maha.

Uuringu autor Indrek Seppo märkis üldiseid trende kirjeldades, et venekeelse gümnaasiumi lõpetaja saab umbes viiendiku võrra vähem palka kui eesti gümnaasiumi vilistlane. Samuti teenivad vähem väiksemate koolide lõpetajad. "Kas paremad riigieksamitulemused on tingitud kooli suurusest või on suuremad koolid võimelised enesele ligi tõmbama paremaid õpilasi, ei ole siinsete andmete alusel võimalik ütelda," nentis ta.

Heidi Uustalu hinnangul oleks meelevaldne hakata töötasude tabeli järgi koole kinni panema, ent haridus- ja teadusministeerium on just seda meelt, et uuringu tulemused on veel üheks põhjuseks kiirustada koolivõrgu reformiga.

Minister Jaak Aaviksoo rääkis kolmapäeval Eesti Koostöö Kogu korraldatud haridusfoorumil, et on püüdnud mitmete uuringutega selgusele jõuda, mis on Eesti hariduse pudelikaelad. Värskest koolilõpetajate palgataseme uuringust vaatavad tema sõnul vastu juba tuttavad trendid: iga kolmas noor lõpetab haridustee ilma paberi ja tunnistuseta, ilma tööturu ettevalmistuseta, ja hariduslik kihistumine kasvab.

Rahul ei ole ei õpetajad, õpilased ega ühiskond. "Nende rahulolematus on hoopis lihtsamalt sõnastatud kui Eesti haridusstrateegia: õpetajatele oleks vaja palka maksta, nende koormus võiks väiksem olla, koolis võiks huvitavam olla ja sellest, mis koolist kaasa saab, võiks tolku olla," rääkis Aaviksoo.

Rahastamine lahutatakse

Ta rõhutas, et koolivõrk sellisena, nagu ta on täna, ei ole jätkusuutlik niikuinii ja selle korrastamine aitaks hariduslikku kihistumist peatada. "Targad inimesed korraldavad seda targasti ja need, kellel tarkust ei jätku, lohisevad ajaloo sabas. Arved maksavad kinni need lapsed ja osalt ka õpetajad, kes nendes koolides otsustamatuse tõttu kannatavad."

Aaviksoo lisas, et ootamata ära suuri strateegilisi kokkuleppeid, on midagi vaja ette võtta juba täna, ja kui mitte täna, siis hiljemalt homme. "Ülehomme oleks juba liigne viivitus."

Seetõttu valmistatakse ministeeriumis praegu ette haridusreformi, lähtudes 12 põhimõttest, mis said eelmisel nädalal valitsuskabineti toetuse. Esimeseks punktiks on, et vastutus põhi- ja keskhariduse juhtimise, rahastamise ja korraldamise eest tuleb jaotada selgelt kohalike omavalitsuste ja riigi vahel. Aaviksoo leidis, et kohustuslik põhiharidus peaks olema üheselt ja selgelt kohaliku omavalitsuse vastutus ning keskhariduse eest vastutamine võiks olla palju selgemini riigi kohustuseks.

Samuti lahutatakse põhikoolide ja gümnaasiumide rahastamine, lähtudes sellest, et gümnaasiumide rahastamine peab toetama tugevate linna- ja maakonnagümnaasiumide arengut, vajaduse korral riigigümnaasiumidena.

Reformi kondikava koos ettepanekutega konkreetseteks seaduseelnõudeks ja määrusteks peaks valmima mai lõpuks.