Narvalased tahavad venekeelses eragümnaasiumis tasuta õppida

Linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov loodab, et kavandatav mittemunitsipaalne Narva eragümnaasium suudab toime tulla lastevanematelt raha võtmata. Foto: Ilja Smirnov

Poliitiline küsitlus näitas, et rõhuv enamik narvalasi pooldab vene õppekeelega eragümnaasiumi olemasolu. Narva eeldab, et gümnaasiumi töö makstakse kinni riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Narvalastelt küsiti, kas Narva võimud peaksid igakülgselt soodustama linnas venekeelse eragümnaasiumi avamist, kus oleks soovijatele tagatud tasuta venekeelne haridus ning heal tasemel matemaatika, eesti ja inglise keele õpe.

Küsitlusleht avaldati 20. aprillil keskerakondliku suunitlusega lehes Gorod ning nädal hiljem teatas Keskerakonna Narva noorteklubi, kes oli küsitluse algataja, tulemused: jaatavalt vastas 832 ja eitavalt 20 inimest; 20 küsitluslehte olid kehtetud.

Linnasekretär Ants Liimets ütles Põhjarannikule antud kriitilises kommentaaris, et sotsioloogilist uurimust tsentristidel läbi viia ei õnnestunud.

"Miks küsiti ainult vene keeles? Kas eestlasi välditi? 800 või 1000 vastanut ei anna veel adekvaatset pilti, vastata võisid ju ka alaealised või konkreetne inimgrupp või ka mitu korda. Midagi see tulemus muidugi näitab, kuid täpse vastuse sellele küsimusele annaksid spetsialistid ka küsitluseta. See oli poliitiline eesmärk, mis sai täidetud," võttis Liimets teema kokku.

Poliitikud mõtlevad

Narva linnavolikogu keskerakondlasest esimees Aleksandr Jefimov teatas, et gümnaasiumi kiiremas korras asutamise stsenaariumid on töös. Ilmselt sünnib gümnaasiumi haldav munitsipaalne sihtasutus või mittetulundusühendus. Seega vormiliselt saab gümnaasium olema mitte munitsipaalne, vaid eraõiguslik.

Finantseerimise koha pealt ütles poliitik, et raha leitakse nii linna kui riigi eelarvest. "Erasponsorid on samuti oodatud."

"Ideaalis püüdleme selle poole, et õppemaksu ei oleks," ütles Jefimov, väitmata, et nii ka läheb.

Haridusküsimustega tegelev linnavalitsuse liige Viktoria Lutus tuletas meelde, et riik eraldab koolidele ja gümnaasiumidele nn pearaha (õpilaste arvu pealt), sõltumata sellest, kas tegu on munitsipaalse, riikliku või eraõppeasutusega: "Raha antakse õpetajate palkadeks, õppematerjalideks ja õpetajate kvalifikatsiooni tõstmiseks."

Lutuse sõnul on omavalitsusel alates septembrist kohustus hüvitada koolide ja gümnaasiumide majanduskulusid, maksta palka mittepedagoogilisele personalile ja hoone hoolduskulusid vastavalt õppeasutuses õppivate laste arvule.

Vanemad maksavad 50 eurot

1991. aastast tegutseb piirilinnas eraõiguslik Narva õigeusu humanitaarkool, mille omanik on mittetulundusühendus. Selle juhtkonna esindaja Jelena Ivanen tunnistas, et eelarvelistest laekumistest hoolimata peavad nende koolis maksma ka lastevanemad - 50 eurot kuus. Siiski tehakse paljudele vähekindlustatud perede lastele soodustusi või vabastatakse nad õppemaksust.

"Meil liigub kõik selles suunas, et õppemaksust loobuda või muuta see puhtsümboolseks," lükkas Ivanen tagasi Põhjaranniku oletuse, et seda raha on palju. "Raha ei ole kunagi palju, aga jätkub seda vaid siis, kui klassis on vähemalt 18 inimest. Ja kuna meil on kõik klassid väikesed, siis on väike ka finantseerimine."

Käesoleval õppeaastal on õigeusu humanitaargümnaasiumis 86 peaaegu igas vanuses õpilast, puuduvad vaid 10. ja 12. klass. Kasinast finantseerimisest tulenev kõige valusam küsimus on õpetajate väike palk.

"Oleme sunnitud maksma õpetajatele palgalisa lastevanematelt laekuvast rahast. Meie pedagoogid saavad kaks korda vähem kui mujal koolides," tunnistas Ivanen.

Ainsas gümnaasiumiklassis - üheteistkümnendas - on kogu õppetöö venekeelne. Kogemuste põhjal leiab Ivanen, et uue eragümnaasiumi asutamine Narvas oleks hea: "Kuid peab olema ka heal tasemel eesti keele õpe, et meie lapsed ei jääks teistest maha."