Kahtlased mängud Kohtla-Järvel

Jevgeni Solovjov. Foto: Peeter Lilleväli

Prokuratuur süüdistab Kohtla-Järve linnapead miljonieurose kahju tekitamises.

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov, endine linnajuht Jüri Kollo, Ida-Virumaa teedekuningas Nikolai Ossipenko ja veel kolm avalikkuse jaoks vähem tuntud tegelast – see seltskond astub sügisel kohtu ette kaitsepolitseis uuritud kohalike omavalitsuste korruptsioonijuhtumitest suurima, Kohtla-Järve linnavõimu kriminaalasjas, kirjutab Postimees.

23 kahtlustatavat – kümmekond juriidilist ja sama palju füüsilisi ettevõtjaid. Nii võis aasta tagasi kokku võtta Viru ringkonnaprokuratuuri sõnumi avalikkusele. Ossipenko ja Solovjovi kriminaalasja oli selleks ajaks uuritud kaks aastat.

Nüüd, kolm aastat pärast kriminaalmenetluse algatamist 2009. aasta 17. märtsil, on üldpilt selgem. Eeluurimine on läbi ja esimesed korruptsioonikuritegudes osalenud karistusedki juba kätte saanud.

Teedekuninga huvid

Vaid ühe ettevõtte juhi suhtes lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Seitse osaühingut ja selle juhti pääsesid Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase määrusega kriminaalkaristusest avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ehk oportuniteediga – need varem kriminaalkorras karistamata isikud nõustusid kapole kuriteoskeemidest rääkima.

Viru ringkonnaprokuratuuri selgitusel oli oluline see, et need isikud ei andnud otseselt altkäemaksu ega olnud seotud ametiseisundi kuritarvitamisega. Nendele süüks pandud kuritegu seisnes lihtsalt konkurentsireeglite rikkumises.

Nad olid Kohtla-Järve linnavõimu korraldatud riigihangetel nn statistid või tankistid, kes esitasid hangetele ebarealistliku hinnaga pakkumusi. Seda selleks, et linnavõimuga korruptiivses suhtes olevad ettevõtjad saaksid oma madala hinnaga pakkumustega näiliselt õiglaselt võita. Konks peitus selles, et hiljem pidi linn hanke võitjale alati juurde maksma.

Nende andmete valguses on arusaadav ka uurijate eesmärk saada selles kriminaalasjas tõestus ammusele kahtlusele, et Kohtla-Järve linna hanked suunatakse kuritegelike skeemide kaudu kohalikule teedekuningale, tosin aastat tagasi politseist eraärisse läinud ettevõtjale Nikolai Ossipenkole.

Veel eile pidas Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask sama asjaga seoses kokkuleppeläbirääkimisi viimase ärimehega. Inimesega, kellega saavutatud kokkuleppe põhjal määratud karistus on plaanis Viru maakohtusse kinnitamiseks saata lähiajal.

Ent kriminaalasja peategelased – Ossipenko, Solovjov, endine linnajuht ja praegune volikogu liige Kollo, ettevõtja Rinat Hamidullin ja tema firma Sikford ning kaks Ossipenko firma töötajat – peavad ootama sügiseni. Loodetavasti saadetakse selleks ajaks nende kriminaalasja materjalid üldmenetluseks kohtusse.

Uurimismaterjali maht on suur. Enne kui asjaosalised ise alanud uurimisest läbiotsimiste järgi teada said, kogus kaitsepolitsei salajase jälitustööga andmeid pool aastat. Kapole sai selgeks, et linnapea pidi mitme riigihanke puhul isiklikult jälgima, et keegi kõrvaline ettevõte neile konkureerima ei kvalifitseeruks ega temaga kokku mänginud ettevõtjaid ohustama satuks.

Soodustused linnapeale

Tänuks sai Solovjov uurimismaterjali järgi mitmesuguseid soodustusi. Näiteks tegid Ossipenko ja Hamidullini ettevõtted linnapeale viimase Ahtme eramus tasuta remonti ja heakorratöid.

Kui palju Solovjov korruptiivse käitumise eest altkäemaksu sai, prokuratuur ei avalda. See pole ka üheselt selge.

Näiteks on puudulike tõendite tõttu ebaselge ka Solovjovi kodust läbiotsimisel leitud mitmes vääringus rahasumma – kokku umbes 19 000 euro väärtuses – päritolu. Isiklikult kontolt oli 2009. aastal palgana umbes 50 000 krooni kuus teeninud linnapea võtnud viimase poole aastaga vaid 8000 krooni.

Uurimine hõlmas nelja kahtlast riigihanget. Neist suurim oli vaevalt kuu enne läbiotsimisi kinnitatud kohalike teede ja tänavate hoolduse leping, mis läks taas Ossipenko firmale.

Siiani ametis jätkavale linnapeale esitatud kahtlustuses on kirjas linna huvide kahjustamine ligi 950 000 euro suuruses summas. Solovjov ja teised end süüdi ei tunnista.

Ettevõte osales korduvalt fiktiivsetes pakkumustes

9. märtsil lõpetati kriminaalasi oportuniteediga ettevõtte suhtes, mis osales Kohtla-Järvel konkurentsi kahjustanud kokkulepetes. Neist üks oli sotsiaalmaja remont. Teine juulis 2009 sõlmitud kokkulepe kolme ettevõtte vahel osalemaks kohaliku spordikeskuse ujula meeste duširuumide remondi riigihankel. Kolmas sama aasta oktoobris kolme ettevõtte vahel sõlmitud kokkulepe osalemaks Kohtla-Järve kunstide kooli sissepääsutrepi ja katuse osalise remondi riigihankel. Sama osaühingu juhtkonda kuulunud R. K. allkirjastas aprillis 2009 linnapea palvel fiktiivse pakkumuse riigihankel osalemiseks, kuhu pandi kirja tööde etteöeldud hind. Et hind oli kõrge, mõistis R. K., et tema firma hanget ei võida. Nii sai linnapea suunata 754 eurot linna raha teise ettevõtte kasuks. Eeluurimisel ütlusi andnud ettevõtja ja osaühing tasusid kahe peale riigituludesse 162 eurot.

9. märtsil lõpetati oportuniteediga kolmanda osaühingu ja selle juhtkonda kuulunud N. A. kriminaalasi. Nemad osalesid juulis 2009 ujula duširuumide remondi kokkuleppes. Lisaks esitas N. A. aprillis 2009 linnapea palvel riigihankele fiktiivse pakkumuse. N. A. tasus riigituludesse 269 eurot.

Sotsiaalmaja ruumide remont

1. märtsil lõpetas Viru ringkonnaprokuratuur kriminaalasja oportuniteediga ettevõtte suhtes, mis osales sotsiaalmaja ruumide remondi hankes. Kuritegu seisnes selles, et üks firma kolmest osanikust ja juhatuse liikmest S. P. sõlmis septembris 2009 kahe teise ettevõttega konkurentsi kahjustava kokkuleppe. Selle järgi pidi tema osaühing tegema objektil kindlaksmääratud hinnaga allhanketöid. Karistuseks tuli OÜ l maksta riigituludesse 268 eurot. S. P. pääses kriminaalkaristusest oportuniteedi läbi 6. märtsil. Ta tasus riigituludesse 138 eurot.

Linnatänavate hooldus

12. märtsil pääses oportuniteediga neljaski osaühing ja selle juht V. R., kes osales 2009. aastal kokkuleppes, mille tulemusena läks Kohtla-Järve linnatänavate hooldus Nikolai Ossipenko ettevõttele. V. R.-i osa piirdus fiktiivse ja kõrge hinnaga pakkumuse esitamisega riigihankele. V. R. ja tema ettevõte tasusid riigi tuludesse 97 eurot.