Narva energiajooks meelitab paljusid tagasi

Kui mullu oli Narva energiajooksul kaks tuhat osalejat, siis tänavu ootavad korraldajad starti juba 3000 jooksjat. Foto: Erakogu

Praegu, mil Narva tänavuse energiajooksuni on jäänud napilt vähem kui kaks kuud, on viimane aeg hakata selleks Ida-Viru rahvaspordi suursündmuseks valmistuma.

Kui eelmisel aastal esimest korda toimunud üritusel osales üle kahe tuhande jooksja ja kõndija, siis tänavu sünnib kõigi eelduste kohaselt uus osavõturekord. Ürituse peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul on praeguseks registreerunud juba üle 600 inimese. "Eestit on tabanud paras rahvaspordihullus. Äsjasel Rakvere ööjooksulgi oli stardis üle 6000 inimese. Nii suure numbrini me Narvas sel aastal veel ei jõua, aga 3000 kanti võib tulla küll," pakkus kogenud rahvaspordiürituste korraldaja.

Tema sõnul on eriti positiivne, et sel aastal on registreerijate seas mullusest suurem Ida-Viru inimeste osakaal. "See teeb eriti heameelt, sest Ida-Viru oli palju aastaid üks väheseid valgeid laike, kus oma suurt jooksuüritust veel polnud. Samas on Narva jooks võitnud kiiresti poolehoidu ka ülejäänud Eesti rahvasportlaste seas," sõnas Lilliallik.

Osalejatel head muljed

Üks nendest, kes mullu Narva energiajooksul osales ja on end juba ka tänavuseks jooksuks kirja pannud, on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees Ülari Alamets. Ta meenutab mullust jooksu soojalt, sest seal sündis tema isiklik rekord poolmaratonis - 1.34,31. "Rada oli kiire ja huvitav, rajaäärne kaasaelamine Eesti mõistes üle keskmise hea. Jooks andis hea põhjuse kogu perega Narva külastamiseks," märkis Alamets, et kavatseb ka sel aastal joosta külalislahkes Eesti piirilinnas ja plaanis on taas isikliku rekordi alistamine.

Ka Tartu ülikooli arstiteaduskonna professor Ruth Kalda läbis eelmisel aastal Narvas poolmaratoni. "Narva energiajooksule tulen hea meelega uuesti. Esiteks on jooks väga heal ajal - need, kes Tallinna maratoniks valmistuvad, saavad enne seda hea ülevaate oma vormist ja ka distants on väga sobiva pikkusega," sõnas ta.

Kalda lisas, et ootas pikka aega, et Eestis tekiks uusi kohti, kus jooksuvõistlusi korraldatakse. "Seetõttu, kui Narva energiajooksust kuulsin, olin kohe kindel tulija. Pettuma ei pidanud üldsegi, kuigi ilm jooksu alguses just kõige parem polnud. Rada on hea ja kiire, välja arvatud lõpukilomeetritel tagasipöörded," meenutas ta.

Narvalaste toetus

Ruth Kalda hinnangul oli ka jooksu korraldus igati tasemel, kaasaelajaid jagus raja mitmesse ossa. "Mulle tundus, et selline jooks oli Narvale ja selle elanikele suursündmus. Ka jooksjal on siis väga hea tunne joosta, kui ta näeb, et see läheb korda mitte ainult talle, vaid ka paljudele nendele, kes tulevad raja äärde jooksjaid toetama ja neile pöialt hoidma," märkis ta, kiites ka jooksujärgset Anne Veski kontserti. "Seda ei ole vist ühelgi teisel jooksul kogenud."

Tema arvates töötas päris hästi korraldajate mõte meelitada selle jooksuvõistluse kaudu inimesi Narva linna avastama. "Narva lossi varemed on ju fantastiliselt korda tehtud ja kaunid. Nii et igati positiivne kogemus oli! Mulle tundub, et see jooks on kindlasti üks neist, mille eelmise aasta jooksjad kohe selle aasta kalendrisse ära märkisid," sõnas Kalda.

Kui olümpiavõitjast riigikogu liige Erki Nool oli eelmisel aastal jalavigastuse tõttu raja ääres toeks 7 km jooksnud pojale, siis tänavu kavatseb ta kindlasti ka ise starti tulla. "Otsustan juuni lõpus, kas võtan ette 7 või 21 km. Jooksutrenni olen sel aastal teinud ausalt öeldes tagasihoidlikult, aga veel on aega end käsile võtta. Usun, et tempoga 5.30 kilomeetri kohta saaksin poolmaratoniga hakkama küll, kui hasardist esimestel kilomeetritel liiga kõva hoogu üles ei võta," sõnas Nool, kes loodab, et Narva jooksu starti tuleb kümmekond parlamendi liiget.

NARVA ENERGIAJOOKS 2012

* 11. augustil Narvas

* Start ja finiš Peetri platsil

* Distantsid: 21,1 km jooks, 7 km jooks ja kõnd

* Soodushinnaga registreerimine 30. juunini

* Lisainfo: jooks.ee

Olümpiavõitja Erki Noole soovitused Narva energiajooksuks valmistumisel

* Algajate kõige raskem distants on diivanilt välisukseni.

* Mõelge hästi läbi, milline distants on eelnevat treenitust arvestades teile jõukohane. 

* Need, kes said eelmisel aastal raskusteta hakkama 7 km jooksuga, võiksid sel aastal kaaluda ka 21,1 km pikkusele rajale minekut. Selleks tuleks aga ürituseni eelneva kahe kuu jooksul regulaarselt kolm-neli korda nädalas jooksmas käia.

* Alustada võiks pikemate matkadega, kus jooks ja kõnd vahelduvad. Tähtis on, et keha harjuks pikemaajalise kehalise koormusega, sest poolmaratonile kulub suurel osal osalejatest kaks tundi. 

* Nädalas võiks olla paar lühemat, ca 40minutilise kestusega tempokamat trenni ja üks pikem, tunni-pooleteisene rahulikumas tempos jooks.

* Jooksutempoga ei tohi endale liiga teha, see peaks olema nii rahulik, et saaks kaaslasega jooksu ajal vabalt rääkida. 

* Tehke ka harjutusi kõhu-, selja- ja küljelihastele, sest need aitavad keha õiges jooksmisasendis hoida.

* Samuti ärge unustage venitusharjutuste tegemist, sest mida kiiremini jooksete, seda rohkem koormust lihased saavad.