Põlevkivivaldade ressursitasu kahaneb poole võrra

Uuest seadusest on enim abi Maidla vallal, kus kompensatsioon aitab Aidu karjääri sulgemise ja Uus-Kiviõli kaevanduse avamise vahele jäävad aastad üle elada. Foto: Peeter Lilleväli

Alates järgmisest aastast saavad põlevkivivallad endale senise poole asemel neljandiku kaevandamisega seotud keskkonnatasudest, ent hakkavad saama toetust eelarvete tasandusfondist ja esimesel neljal aastal ka hüvitist.

Veel aasta alguses tahtis rahandusministeerium kaevandamistasu ja vee erikasutustasu omavalitsustele laekuvat osa praeguselt 50%lt 20-le vähendada, omavalitsuste soov oli 30%. Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimistel aprillis lepiti kompromissina kokku 25%.

Ülejäänud osa neist keskkonnatasudest laekub riigieelarvesse ja kümnendik sellest eraldatakse omavalitsustele nii tasandusfondi kui ka tulude vähenemise kompensatsiooniks mõeldud toetusfondi kaudu. Hüvitist makstakse põlevkivivaldadele kahanevalt neli aastat, tasandusfondi toetus laeieneb neile alates tulevast aastast, kui kaevandamisest saadavaid tulusid enam eelarve osaks ei loeta.

Uue kaevanduse ootuses

Kehtiva põhimõtte kohaselt laekub omavalitsustele 50% 2009. aasta tasu määrast. Eelmise aasta tasu määrast moodustab see aga vaid 35%, sest vahepeal on tasu määr suurenenud, omavalitsustele laekuv osa aga külmutati 2010. aasta alguses.

"25% ja aluseks 2011. aasta hind, milles kokku lepiti, on kompromiss," tõdes Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni. "Kui omavalitsused oleksid jäigalt oma 30% soovile kindlaks jäänud, oleks tõenäoliselt võetud aluseks varasem hind ja kokkuvõttes võitu ei oleks."

Maidla valda tasandusfond tema sõnul eriti ei aita. "Meid päästab kompensatsioon ja eeldus, et 2016. aastal avaneb Uus-Kiviõli kaevandus ja sealt hakkab jälle ressursimaksu laekuma. Kui see edasi lükkub, oleme nelja aasta pärast samasuguses seisus nagu täna, kui Aidu III avamisest loobumine meid väga keerulisse olukorda pani."

Kogutud raha aitab hullemast üle

Kui 2013. aastal, mil hüvitatakse 70% vähenevatest tuludest, pole tasu veel väga hull, siis kompensatsiooni kahanedes tuleb eelarvet veel ja veel kokku tõmmata. "Peame väga hoolikalt kaaluma, millal võtta kasutusele juba mitu aastat kogutud vaba jääk, mida on kolme-neljasaja tuhande euro ringis," ütles Vinni.

"Midagi head selles muudatuses ei ole, aga midagi väga hullu ka ei ole, sest mõned stsenaariumid olid hullemad," nentis Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov. "Peame muutma oma arengukava ja eelarvestrateegiat, samuti investeeringute kava. Mõned investeeringud tuleb ilmselt välja jätta, kui nende jaoks just kusagilt fondidest raha ei saa," pole millestki tema sõnul veel konkreetselt juttu olnud. "Ühtegi laenu me võtnud ei ole, lähema viie aasta jooksul pole seda ka plaanis ja natuke oleme raha ka varuks kogunud."

Vaivara hüvitist ei saa

Vaivara on põlevkivivaldadest ainuke, kes seadusemuudatuse tagajärjel nii vähe kaotab, et kompensatsioonini ei küüni.

"Meie saame ainsana vee erikasutuse eest suuremat tasu kui kaevandamise eest. Ja mitte karjäärist väljapumbatava vee, vaid elektrijaamade jahutusvee eest, mida see seadusemuudatus ei puuduta. Seega tuleb sealt meile endiselt 50%," selgitas vallavanem Veikko Luhalaid.

Samas on jahutusvee kogused ääretult kõikuvad ja kui uued katlad tööle hakkavad, siis maht kindlasti väheneb. "Aga üleminekuperioodi elab Vaivara kergemini üle kui teised põlevkivivallad," tõdes Luhalaid.

25%list ressursitasu peab ta põlevkivivaldade seisukohalt ebaõiglaseks - algusaastail said nad ju koguni 100% endale -, ent kõigi ülejäänud omavalitsuste kontekstis on see parim, mida tahta võis. "Meie eesmärk oli, et keskkonnatasud võetaks tasandusfondi arvestusest välja, nii et ülesanded, mille riik on omavalitsustele pannud, saaks täita riigi eraldatava raha eest ja ressursimaks jääks kaevandamisega tekitatud kahju korvamiseks. Selle eesmärgi me ju saavutasime."