Narva energiajooks kasvas poole suuremaks

Kõige pikemale distantsile - 21,1 km rajale - lähetas jooksukuulsus Enn Sellik üle 700 jooksja. Foto: KIRILL SMIRNOV

"Mis k.. linnapea ma olen, kui siin toimub selline hea üritus ja ma sellest osa ei võta," pahvatas Narva linnapea Tarmo Tammiste laupäeval siiralt Peetri platsil minut pärast seda, kui oli 7 km rajalt finišisse jõudnud. Tammiste oli üks ligemale 3200st tänavusel Narva energiajooksul osalejast.

Linnapea sõnul on selline üritus ülipositiivne reklaam Narva linnale. "Ma ei usu, et siit keegi midagi urgitsema tuleb," sõnas Tammiste, vihjates sellele, et viimastel aastatel on Narva ületanud üleriigilist uudisekünnist enamasti negatiivsete sündmustega. 

Värvikad elamused

Tarmo Tammiste sõnul on ta jooksmist harrastanud juba aastaid. "Igaüks valib enda jaoks jõukohase distantsi. 21 km oleksin ilmselt ka läbi jooksnud, aga siis oleksin ka ise täiesti läbi. 7 km on mulle paras. Treeningutel olen tavaliselt selline 10 km mees," rääkis linnapea oma jooksukogemustest.

Tammistest pisut enam kui kaks minuti hiljem jõudis üle finišijoone hingeldades riigikogu liige Marko Pomerants. "See hingeldamine on mõne minuti küsimus pärast finišit. Oleks võinud ju need 7 km ka niisama läbi jalutada. Aga olen võtnud mõned aastad tagasi endale kombeks mõõdukalt kiirustada ja võistelda iseendaga. Mõnele on kindlasti rõõmuks mind ka võita," sõnas ta.

Pomerants, kes mõned aastad tagasi siseministrina hakkas vedama Ida-Virumaa tegevuskava koostamist, mille käigus sündis ka Narva jooksu idee, arvas, et mõte tuua Eesti ühte otsa selline suur rahvaspordiüritus, on end igati õigustanud. "Muidu poleks ju inimesed siia uuesti tulnud. Ma vaatasin stardinimekirjast, et siin oli rahvast üle Eesti. Pole see Narva nii kaugel midagi, et siia ei saaks jooksma tulla," märkis ta, lisades, et taolised üritused on kõikjal pannud inimesi rohkem spordiga tegelema. "Ega ma ise suurt millegagi kiidelda ei saa, aga 400 km jooksu on sel aastal juba kogunenud."

Narva karjääri ametiühingujuht Aleksei Sinelnikov oli oma tänavuse jooksuga rahul. "Läks väga hästi. Mullu sööstsin stardist liiga kiiresti minema ja hakkasin juba kolmandal kilomeetril kiirabi peale mõtlema. Sel aastal alustasin rahulikumalt, sain mõnusalt soojaks ja rajal oli rohkem seltsimehi ka," sõnas ta.

Sinelnikovi sõnul jäid tema eelmised suuremad jooksmised aegadesse, mil korraldati sõjaveteranide auks maratone Sillamäelt Narva-Jõesuu kaudu Sinimägedesse. "Nüüd ma enam eriti ei jookse, küll aga võimlen iga päev," ütles ta, leides, et selline jooksuüritus on kogu Ida-Virumaa jaoks väga vajalik. "Narvalasi oleks muidugi võinud raja ääres rohkem kaasa elamas olla. Ma loodan, et järgmisel aastal on osa neist, kes seisavad praegu piirijärjekorras, et tuua Venemaalt odavat suitsu ja viina, meiega selle asemel koos jooksmas."

Poolmaratoni läbinud Narva Elektrijaamades töötav 61aastane Viktor Zaloznõhh tundis enim rõõmu energiajooksu õhkkonnast. "Inimesed on ühtsed ja sõbralikud - väga värvikas spordiüritus, mille taolisi Narvas pole kunagi olnud," tõdes ta.

Sillmäe jooksukuulsus Vjatšeslav Košelev jõudis endalegi üllatuseks poolmaratoni Eesti meistrivõistluste arvestuses viiendana finišisse. "Isegi ei tea, kuidas nii hästi välja tuli. Tõsisemalt olen treeninda saanud vaid paar nädalat, kui hakkas puhkus," sõnas Košelev, kes rõõmustas selle üle, et Narva energiajooksul osalejate arv kasvab. "Olen märganud, et meil Sillamäe kandis on samuti rohkem inimesi hakanud jooksmisega tegelema."

Eesti Energia juhatuse esimehel Sandor Liivel kulus tänavu poolmaratoni läbimiseks üle viie minuti enam kui mullu. "Treeningmaht on mullusest väiksem olnud. Kevadel hakkasin suure hooga jooksma, aga sain kanda mingi põletiku sisse. Plaanipäraselt olen saanud treenida vaid alates juulikuust," sõnas Liive, kelle jooksuhooaja suurimaks eesmärgiks on tänavu septembris toimuv Berliini maraton. "Mul on sellega seoses sõlmitud kihlvedu, et iga minuti eest, mis mul seal üle kolme tunni kulub, pean maksma."

Poole rohkem kui mullu

Ürituse peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul on ligikaudu 50protsendiline osalejate arvu kasv ühe aastaga väga hea tulemus. "Aga kasvuruumi on veel nii ürituse kvaliteedi kui mahu poolest," ütles ta, märkides, et mõtleb juba praegu selle üle, kuidas turundada seda jooksu ka väljaspool Eestit ning muuta programm veelgi mitmekülgsemaks.

Lillallik tundis heameelt ka koostöö üle kohalike abilistega nii raja julgestamisel kui võistluskeskuses. 

Narva energiajooksu jälgis ka tänavu juunis enam kui 6000 osalejat kogunud Rakvere ööjooksu peakorraldaja Marko Torn. "See on väga oluline, et Virumaal tervikuna jooksuvaimustus süveneb. Inimeste õhutamine diivanilt püsti tõusma ei ole ühe aasta töö. See töö, mida Mati Lilliallik on oma meeskonnaga Eestis kümme aastat teinud, on super. Narva linn võib olla õnnelik ja uhke, et selline suur ja heal tasemel korraldatud üritus siin toimub," sõnas Torm.