Pisikesele Nikitale otsiti abi sotsiaalvõrgustikest

Tartu arstide sõnul Nikita tervis paraneb, aga lapse ema teeb väga murelikuks pisipoja pea pidev suurenemine. Foto: Erakogu

Väikese Ida-Viru poisi Nikita Karpovi meditsiinilisteks läbivaatusteks Berliinis koguti sotsiaalvõrgustike abil viie päevaga 7000 eurot.

Nädal tagasi ilmus võrgufoorumisse seti.ee moderaatori Svetlana Gruševa poolt üles pandud teade 14kuusest Nikitast.

Kannatav beebi

Pisipõnn on oma lühikese elu jooksul pidanud üle elama kolm ajuoperatsiooni ja kümmekond narkoosi, sest nii väikseid inimesi ei saa muidu tomograafia aparaadiga uurida. Väiksel poisil on meningiidi tagajärjel tekkinud vesipea.

Nikita sündis 2011. aasta juulis ja laps tuli vaakumpumbaga ilmale tuua. Peagi tõusis vastsündinul palavik. Last uuriti esmalt Kohtla-Järve ja pärast Tartu haiglas, kus talle pandi pelutav diagnoos - mädane meningiit.

Arstid võitlesid kaua Nikita elu pärast, aga ajukahjustuse eest ei õnnestunud last kaitsta. Väljakujunenud hüdrotsefaalia ehk vesipea vajab pidevat järelevalvet ja operatsioone. Nikita kannatab keskmiselt korra kuus langetõvehoogude käes.

Selleks, et last oleks vajadusel lihtsam haiglasse toimetada, kolis noor perekond Kiviõlist Kohtla-Järvele elama.

Seti.ee-s kirjutati, et kuna vanemad pettusid Eesti meditsiinis, otsustati abisaamiseks pöörduda Berliini kliinikusse Vivantes. Uuringuteks Saksamaal kulub enam kui 7000 eurot. Summa sisaldab ka kohalikku majutust ja tõlgi teenuseid. Seti.ee-s ilmunud üleskutset levitati ka Facebookis.

Väikese Nikita ema Tatjana Karpova ütles Põhjarannikule, et korraldatud kampaania näitas, kui palju on häid inimesi, kes ei suhtu ka võhivõõra lapse muresse ükskõikselt.

Kaastunne

"Pole õige öelda, et me ei usalda Eesti arste. Nad tegid kõik endast oleneva. Tartu lastekliinikus öeldi, et Nikita tervis paraneb, näiteks juba praegu saab ta end ise küljele keerata. Mulle teeb aga muret, et lapse pea kasvab ja on juba praegu 55sentimeetrise ümbermõõduga - sama suur kui täiskasvanul. Saksamaale pöördusime abi saamiseks, sest tahaks ka sõltumatut arvamust," ütles Karpova.

Kuna Tatjana luges haigekassa kodulehelt, et selliste välismaal toimuvate operatsioonide eest, mida on võimalik ka Eestis teha, kassa ei tasu, ta isegi ei pöördunud sinna abi saamiseks. Viie päeva jooksul tegi väikse Nikita pangaarvele annetuse 472 inimest. Kõige suurem ülekanne oli 500 eurot, keskmine annetus oli 15 eurot. Enamik toetajaid oli Eestist, aga viis ülekannet tuli välismaalt.

Korjanduse initsiaator Gruševa ütles, et tunneb Tatjanat varasemast ajast, on näiteks temaga koos hobustega tegelenud ja hiljuti oldi ühel ajal lapseootel. "Ei saa teise inimese murest külmalt mööda minna. Mõeldes väiksele poisile, kui palju teda on torgitud ja opereeritud, on nii kahju. Praegu saime kokku summa, mis on vajalik esmaseks ülevaatuseks Saksamaal, ja vajadusel korraldame veel korjandusi," rääkis Gruševa.

Konsiilium otsustab

Tutvunud Põhjaranniku poolt esitatud looga, ütles Eesti haigekassa Viru osakonna direktor Andrei Saitšuk, et soovitab siiski vanematel antud küsimuses lapse raviarstiga nõu pidada.

"Võimalik, et samalaadset tervishoiuteenust Eestis ei osutata ning haigekassale saab esitada plaanilise välisravi taotluse. Sellele järgnevalt palub haigekassa patsiendi raviarstil kokku kutsuda eriarstidest koosneva konsiiliumi, kuhu kuuluvad väikese patsiendi raviarst ja veel vähemalt üks sama eriala spetsialist," ütles Saitšuk.

Haigekassa saab plaanilist välisravi rahastada siis, kui konsiilium otsustab, et taotletavat tervishoiuteenust või sellele samaväärset teenust Eestis ei osutata; teenus on patsiendile meditsiiniliselt näidustatud; teenus on meditsiiniliselt efektiivne ning selle osutamine avaldab patsiendile soovitud mõju. Kui konsiiliumi hinnang kõikide eelnimetatud punktide suhtes on positiivne, on haigekassal võimalik teenuse eest välisriigis tasuda.