Jõhvi küsib gümnaasiumihoone ehituseks toetust

Kavandatav Jõhvi gümnaasiumi juurdeehitus. Foto: ÜHINENUD ARHITEKTID OÜ, ARHITEKTUURISTUUDIO MÄRK OÜ

Jõhvi taotleb lähiajal avaneva taotlusvooru raames 5,6 miljonit eurot, et rajada Jõhvi gümnaasiumile juurdeehitus, mille eskiis on tellitud Eesti ühe moodsama koolihoone - Viimsi keskkooli - arhitektidelt.

Läinud nädalal regionaalministri allkirja saanud määrus loob kohalikele omavalitsustele võimaluse saada toetust, et rajada või välja arendada eraldiseisvate gümnaasiumide tarbeks hooneid või teha sellega kaasnevaid ümberkorraldusi põhikoolihoonetes.

"Kui tahame, et meie lapsed saaksid kvaliteetset gümnaasiumiharidust kõikjal Eestis, tuleb riigil haridust ümber korraldades astuda jõulisi samme," selgitas regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja lisas, et kuna koolilaste arv väheneb, siis ei ole senine koolivõrk jätkusuutlik, kui tahetakse pakkuda kvaliteetset haridust.

"Meie eesmärk on tugevdada just maakonnakeskusi ja luua sinna paljude võimalustega moodsad gümnaasiumid kogu piirkonna lastele. Muidugi on väga hea, kui gümnaasium asub kodule hästi lähedal, aga usun, et kõikide vanemate jaoks on eelkõige oluline, et nende lapsed saaksid hea hariduse," nentis Kiisler.

Toetuse minimaalne suurus on 250 000 eurot ja see võib ulatuda kuue miljoni euroni. Projektide rahastuseks on Euroopa regionaalarengu fondist ette nähtud üle 23 miljoni euro, mis vabanes Eesti Rahva Muuseumi ehitusest. Omafinantseeringu määr on 15 protsenti.

Akadeemilisem keskkond

Jõhvi valla plaan on rajada Jõhvi gümnaasiumile juurdeehitis, et luua uus õpikeskkond, ent võimalikult palju tahetakse ära kasutada olemasolevat

infrastruktuuri, näiteks kööki ja spordihalli. Puhta gümnaasiumi rajamiseks on koos Mäetaguse vallaga otsustatud asutada sihtasutus Alutaguse Gümnaasium. Plaanis on alustada 2015. aastal kuni kuue paralleeli ja 18 klassikomplektiga.

"Oli kuulda, et maakonnakeskustel on võimalik raha taotleda, loomaks eraldiseisvat gümnaasiumi. Pöördusime kohe arhitektide poole, et nad saaksid hoone kontseptsiooni siduda kavandatava õppesisuga. Üks töös osalenud arhitektuuribüroodest, OÜ Ühinenud Arhitektid, on projekteerinud näiteks Viimsi keskkooli hoone. Üks arhitektidest on kolme lapse isa ja mõtleb mitte ainult arhitekti, vaid ka lapsevanema pilguga," rääkis Jõhvi gümnaasiumi direktor Tiit Salvan.

Tema sõnul peeti oluliseks, et hoone jätaks avatud mulje ning aitaks õpilastel sotsialiseeruda ja suhelda. "Eskiis näeb ette, et hoone on jagatud teaduskondadeks ja keskel on aatrium. Oma osa on raamatukogul, mis peab olema õpilastele ligitõmbav, nii et nad tuleksid ka tundidest vabal ajal oma tegevustega sinna." Salvan lisas, et ühelt poolt tahetakse gümnasistidele pakkuda akadeemilisemat keskkonda kui õppimine koos algklassi- ja põhikooliõpilastega. Teisalt peab füüsiline ruum toetama, et suheldaks ja õpitaks väljaspool tundi. "Kui uus hoone valmis saab, peaks õpilasel olema raske öelda, et ta ei taha selles õppida." Arvestatakse ühiskonna vajadustega

Tulevase gümnaasiumi sisu kavandasid esialgselt nii eraettevõtjad kui ka riigiasutuste esindajad. "Oleme lähtunud sellest, mis on ühiskonna ootus ja mida keskkond toetab. Gümnasiste õpetama on plaanis kutsuda erialaspetsialiste energeetikasektorist, riigikaitsest jne. Kolmas võtmevaldkond ja võimalus on multikultuursus. Mis on praeguse eestikeelse gümnaasiumi lõpetaja üks nõrkusi? Puudub hea vene keele oskus, samas kui vene koolide lõpetajad tulevad eesti keelega juba väga hästi toime," arutles Salvan.

Koolijuht näeks meelsasti eesti ja vene õpilasi gümnaasiumiastmes koos õppimas, sest see suurendaks mõlema suuremat konkurentsivõimet keeleoskuses, edasises õppes ning tööturul. "Koosõppimist ning süvendatud eesti ja vene keele õpet peab muidugi toetama kooli õppekava." Salvani sõnul arendatakse puhast gümnaasiumi selle nimel, et võimekamad noored ei lahkuks Tallinna ja Tartu gümnaasiumidesse.

"Praegu lähevad paljud õpilased ära ja mujalt tuleb suhteliselt vähe siia juurde ehk analüüside järgi liiguvad õpilased rohkem

väljapoole. Samas teame, et inimesed tulevad meie kanti tööle, aga peresid enamasti kaasa ei võta, sest praegustes gümnaasiumides ei ole sageli neid õppesuundi ja valikuid, mida pakutakse suuremates linnades. See peab muutuma," põhjendas ta vajadust põhikool ja gümnaasium lahku lüüa.