Jõhvi lasteaedadest koondatud otsivad abi töövaidluskomisjonilt

Kolme lasteaia ühendamisel, millest tulenevad ümberkorraldused on pahandanud nii lastevanemaid, lasteaedade töötajaid kui ka volikogu komisjone, on positiivne tulemus töötajate palgatõus, mis õpetajatel ulatub viie protsendini. Foto: Matti Kämärä

Jõhvi kolme lasteaia üheks asutuseks liitmisel  liigseks osutunud töötajaid leiavad, et nendega on käitutud  ülekohtuselt, sest neile ei pakutud asenduskohti ning nad vaidlustasid oma koondamise töövaidluskomisjonis.

Novembrikuu jooksul arutab töövaidluskomisjon üheksal korral Jõhvi lasteaedade reorganiseerimise tõttu töölepingute lõpetamise seaduslikkust. Üheksast juhtumist kolme puhul on avaldajaks Sipsiku lasteaia töötajad ning kuus vaidlusjuhtu on seotud Kalevipoja lasteaiaga.

Kokku kaotab vald kolme lasteaia liitmisel 8,25 ametikohta, millest osa on täidetud ainult osaliselt. See tähendab, et mõned seni osalise ametiajaga töötanud inimesed saavad endale täiskoormuse, samal ajal kui mõned osalise tööajaga inimesed jäävad 1. jaanuarist ukse taha.

Asendust ei pakkunud

Üks töökoha kaotanutest, lasteaia Kalevipoeg kantseleitöötaja, kes on oma ametist vabastamise vaidlustanud, leiab, et lepingu lõpetamine oli tema suhtes ülekohtune, kuna lasteaial oleks võimalus olnud talle asendustööd pakkuda. Naine oli ainus kantseleitöötaja kolme lasteaia peale. Uues struktuuris on ette nähtud sekretäri-asjaajaja ametikoht. Seda naisele ei pakutud.

Lisaks leiab naine, et kui augustis ja septembris võeti Kalevipoja lasteaeda tööle kolm õpetajaabi, kellel erialane haridus ei ole nõutav, siis oleks võinud neid ametikohti pakkuda nendele inimestele, kelle puhul oli ette teada, et nad koondamisteate saavad. Nii tunnistab kuus aastat lasteaias töötanud Niina, et oleks valmis olnud vajaduse korral läbima ka 160tunnise kursuse, mis lubaks tal töötada õpetajana, keda viimase paari kuu jooksul võeti samasse lasteaeda ametisse viis.

"Kuna muudatustest teati juba maikuus, siis oleks inimliku suhtumise korral olnud võimalik asju paremini planeerida ning inimesed poleks oma tööd kaotanud," ütles naine, kelle sõnul vihjati temale juba aasta tagasi, et ta võiks pensionärina ametist lahkuda.

Lisaks ütles naine, et kui kolme lasteaia peale jääb nüüd tööle üks majandusjuhataja ja sellele lisaks 0,75 ametikohaga abiline, kelle asemel töötas enne igas lasteaias poole kohaga majandusjuhataja, siis võib järeldada, et töökoormus seal suurenes ning vähemalt neli inimest oleks võinud oma osalise tööajaga koha säilitada.

Mitu asja ühte

Jõhvi vallavalitsuse haridus- ja noorsootöönõuniku Katrin Tamme sõnul on muudatuste tegemisel lähtutud tänapäevase lasteaia vajadustest ning tehtud muudatused ei puuduta õppe- ja kasvatustööd. "Praegused direktorid on ametikohtade vajaduse üle vaadanud. Praegu on kolmes lasteaias kokku 134,25 ametikohta, 1. jaanuarist on seal 125,5 ametikohta," ütles ta.

Lisaks kahele juhataja ametikohale on ühendatud köögitöölise ametikoht laohoidja, majahoidja oma remondimehe, pesumasinisti oma üldkoristaja omaga. Kolme maja peale on ühine direktor, sekretär-asjaajaja ja personalijuht. Majandusjuhataja ametikohti jääb alles 1,75. Ühine kahe maja peale saab olema tervishoiutöötaja ametikoht, ühele majale jääb pool tervishoiutöötaja ametikohta. Kuna koolieelsete lasteasutuste seadus ei näe ette massööri palkamist, siis seda ka ei tule. Valiku selle kohta, kes ametisse alles jääb ning kes koondatakse, teeb lasteaia praegune juht. Tamme sõnul on osaliselt inimestele ka teist tööd pakutud. Praegu lasteaias ühtegi vaba ametikohta pole.

Kolme Jõhvi lasteaia ühendamine 1. jaanuarist alates Jõhvi Lasteaedadeks tähendab Tamme sõnul küll eelarve jäämist samale tasemele eelmise aastaga, kuid struktuuri muutumisel tekkivat kokkuhoidu kasutatakse personali palkade tõstmiseks. "Näiteks tõuseb uuest aastast Jõhvi lasteaedades lasteaiaõpetajate palk viis protsenti," ütles ta.