Haigekassa nõuab kurjategijalt ohvri raviraha välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui pussitaja kohtus süüdi mõistetakse, ei tähenda see talle veel kohtuskäimise lõppu, sest haigekassa praktiseerib oma seadusest tulenevat õigust nõuda kurjategijalt välja tema ohvri ravimisele kulunud raha.
Just nii juhtus viimati Vladimiriga (54), kes kaks aastat tagasi Viru maakohtus kriminaalkorras süüdi mõisteti. Vladimir oli tüüpiline näide perevägivallatsejast, kes ähvardas naist kirve ja noaga ning lõi ka käega näkku. 2007. aastal abielu lahutati, ent aasta hiljem asuti taas koos elama.
Mees oli lapsele elatist võlgu kümneid tuhandeid kroone, mistõttu kohtutäitur meest pitsitas. See ajas mehe vihale ja ta nõudis, et naine keelduks täituri teenetest.
Kannatanu ravi süüdlase kanda
2009. aasta 6. novembri varahommikul nägi majast väljuv naine sissekäigu ees Vladimirit, kes trepikotta tagasi putkas. Naine jõudis veel näha mehe käes välkuvat noatera ning kuulda mehe vihast hüüet "Vot sulle kõik!". Vladimir pussitas maha kukkunud naist kuhu juhtus ja lahkus. Pussitatu leidis trepikojast tema ja pussitaja poeg, kes kutsus kiirabi. Naise elu päästnud arstid tuvastasid ohvri kehal 14 noahaava ning rohkelt siseelundite vigastusi.
Kohus saatis mehe tosinaks aastaks trellide taha, aga kuu aega tagasi tuli tal taas kohtuga tegemist teha. Õigemini arutas kohus haigekassa hagi tema vastu seoses tema endise naise ravikuludega. Ohvri vigastuste ravimise eest nõudis haigekassa mehelt 5911 eurot ja 38 senti.
Tagaseljaotsusega mõistetigi see summa kurjategijalt välja. Tagaselja seetõttu, et Vladimir jättis kohtu saadetud hagimaterjalidele vastamata. Nüüdseks on otsus jõustunud.
Vladimiriga samal päeval arutas Viru maakohus ka teist haigekassa hagi ning tuli samuti tagaseljaotsus Stanislavi (33) suhtes, kellelt mõisteti välja 7101 eurot ja 91 senti.
Stanislav oli lisaks muudele kuritegudele tekitanud oma alaealisele pojale tõsiseid kehavigastusi, mille eest mõisteti talle ligi aastane vangistus.
Seadus annab õiguse
Haigekassa kinnitusel ei ole need kohtuasjad viimase aja praktika ega seotud tervishoidu lisaraha otsimisega.
"Vägivallakuritegudes süüdi mõistetud isikutelt ohvri ravikulude välja nõudmise õigus tuleb haigekassale ravikindlustuse seadusest," ütles haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel. Praktika on tema sõnul sama vana kui ravikindlustuse seadus, mis valmis praegusel kujul 2002. aastal. "Kuni 2004. aastani menetleti neid juhtumeid kriminaalmenetluse käigus, alates 2004. aastast aga tsiviilasjadena," sõnas ta.
Ent kui reaalne on saada ligi 6000 eurot kätte Vladimirilt, kes istub 12 aastat vanglas ja kellel tõenäoliselt sellises ulatuses maist vara kaugeltki pole?
"Me ei lähtu varade sissenõudmisel sellest, kas ravikulude kättesaamine on reaalne või mitte," sõnas Koppel. Ta lisas, et tsiviilhagid on riigilõivuvabad ja seega mingeid kulusid haigekassale kui sissenõudjale ei kaasne. "Loomulikult, kui summad on suured ja kahju põhjustaja mitmeid aastaid vanglas, on võlgnevuse kättesaamine probleemne, aga isik saab ka vanglas tööd teha. Võib-olla tekib mingit vara tulevikus jms," arvas Koppel.
Ravikindlustuse seadus ütleb, et haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.
Sisuliselt tähendab see, et haigekassal on õigus nõuda raviraha näiteks inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetuse põhjustajalt, pimedal ajal helkurita liigeldes auto alla jäänud ja viga saanud jalakäijalt, tööohutusnõuete eiramise tõttu kannatada saanud töötajalt või suitsiidikatse läbi teinud inimeselt.
"Kui on tegemist kehavigastuste tekitamisega ja haigekassal on alust kulud sisse nõuda, siis seda tehakse," vastas sellele küsimusele haigekassa esindaja Evelin Koppel.