Põlevkivivallad tõmbavad investeeringuid koomale

Tänavu Kohtla valla eelarvesse 285 000 eurot tulu andnud Vanaküla karjäär enam ei tööta. Õnneks võimaldab üsna suur elanike arv vallal tasandusfondist arvestatavat eelarvelisa saada. Foto: Peeter Lilleväli

Uuest aastast saavad põlevkivivallad ressursimaksu küll vähem, ent kuna puudu jäävat osa esialgu kompenseeritakse ja eelarveid tasandusfondist toetatakse, siis midagi olulist kusagil tegemata ei jää.

Põlevkivivallad on juba hulk aastaid võidelnud selle eest, et neile laekuvad kaevandamistasud eelarvetest lahti seotaks. Suve hakul jõuti valitsusega kompromissile, mille kohaselt valdadale laekuv ressursimaksu osa poole peale väheneb ning teine pool neile esimesel neljal aastal kahanevalt hüvitatakse, võttes aluseks 2011. aasta tasumäära. Ühtlasi hakkavad põlevkivivallad võrdsetel alustel teiste omavalitsustega saama toetust eelarvete toetusfondist.

Seadusemuudatus, mis uue korra 1. jaanuarist jõustaks, on reedel riigikogus esimesel lugemisel.

Maidlas ja Kohtlas kaevandamistasu kaob

Maidla valla tuleva aasta eelarves on põhitegevuse tulud umbes 200 000 eurot väiksemad kui tänavu. Ressursitasu osakaal tuludes on viimastel aastal olnud pisut üle 40%.

Kohtla vallas vähenevad tulud umbes 60 000 euro võrra; ressursitasu on seal seni andnud neist umbes veerandi.

Nende kahe valla eripära on, et kaevandamistasu ei saa nad järgmisel aastal sentigi, sest kaevandamine lõppes nii Aidu kui Vanaküla karjääris. Et aga kompensatsiooni arvestamise aluseks võeti 2011. aasta, saavad ka Maidla ja Kohtla vald järgneval neljal aastal keskkonnatasu vähenemise eest hüvitist. Koos eelarvete tasandusfondist eraldatava summaga on tegemist arvestatava lisarahaga.

Kui Kohtla vallal pole pärast hüvitamisaastate lõppu loota muule kui tasandusfondile, siis Maidlas panustatakse Uus-Kiviõli kaevanduse avanemisele.

"Eestis on küll ja küll valdu, kelle eelarve ongi selline. Aga kui me peame samal ajal tegelema ka uue kaevanduse ettevalmistamisega - planeeringud ja muud asjad -, läheb keeruliseks," tõdes Maidla vallavanem Hardi Murula, et arenguvõimekust niisuguse eelarvega ei ole ja suuremaid investeeringuid neiks aastateks ei kavandata.

Illukal ja Mäetagusel kaevandatakse rohkem

Mäetaguse valla eelarves on ressursitasu moodustanud tuludest kolmveerandi või enamgi. Seadusemuudatus seal eelarve mahtu märkimisväärselt  ei muuda, sest kaevandamise maht on  tõusuteel.

"Kui kompensatsiooni osa hakkab vähenema, siis langeb kaevandamise põhiraskus Estonia kaevandusele ja mõnda aega saame sealt kindlasti korralikku tulu," rääkis vallavanem Aivar Surva. "Üksikisiku tulumaksu osa eelarves on oluliselt kasvanud - tehtud investeeringud hakkavad end ära tasuma."

Ka Illuka vallas ei tekita järgmiste aastate eelarved suurt peavalu - sealgi arvestatakse kaevandamismahu suurenemisega ning vallavanem Oleg Kuznetsovi sõnul vähenevad tulud ehk saja tuhande euro võrra.

"Investeeringute suurusjärk muutub võibolla väiksemaks, aga olulisemad investeeringud on meil juba tehtud - arvestasime varakult võimalusega, et ükskord kaob ressursimaks eelarvest ära. Oleme endale headel aastatel reservi kogunud ja eks me otsime investeeringuteks teisi võimalusi - raha on ju võimalik mitmest kohast taotleda."

Sonda on suurim kaotaja

Sonda valla tänavuses miljonieuroses eelarves oli ressursmaksu osa natuke üle veerandi. Uue seaduse jõustudes kahanevad eelarvetulud umbes 60 000-70 000 euro võrra.

"Meil on see mure, et kompensatsiooni arvestamisel võetakse aluseks 2011. aasta, aga sel aastal ei kaevandatud siin mitte täies mahus, vaid vaevu poole ulatuses," rääkis vallavanem Andrea Eiche.

Kahaneva elanike arvuga vallas ei saa väga suuri lootusi panna ka tasandusfondile.

"Täpseid toetuse ja hüvitise summasid me veel ei tea, kui need selguvad, siis arutame, mis vallas järgmisel aastal tegemata tuleb jätta," sõnas ta.

Vaivarat eriti ei puuduta

Vaivara on põlevkivivaldadest ainuke, kes seadusemuudatuse tagajärjel nii vähe kaotab, et kompensatsioonini ei küüni.

"Meie saame vee erikasutuse eest suuremat tasu kui kaevandamise eest. Ja mitte karjäärist väljapumbatava vee, vaid elektrijaamade jahutusvee eest, mida see seadusemuudatus ei puuduta. Seega tuleb sealt meile ikka sama palju raha," selgitas vallavanem Veikko Luhalaid.

Samas on jahutusvee kogused ääretult kõikuvad ja kui uued katlad tööle hakkavad, siis maht kindlasti väheneb. Ebakindlust suurendab ka see, et pole teada, mida toob elektrijaamade jaoks kaasa energiaturu avanemine.