Viru vangla muretseb jalakäijate ohutuse pärast

Sõltuvalt ilmast ja aastaajast käiakse vanglasse tööle ja külla ka jalgsi ja jalgrattaga, mis ilma kergliiklusteeta pole kaugeltki turvaline. Foto: Peeter Lilleväli

Viru vangla direktor tegi Jõhvi vallavalitsusele ja maanteeametile ettepaneku rajada vangla territooriumi ja Narva maanteed ühendav kergliiklustee, et sealkandis jalgsi liiklejate elu turvalisemaks muuta.

"Viru vangla rajamise ajal ehitati asutust ümbritsev teedevõrk välja, ent kergliiklustee, mis ühendaks vangla territooriumi Jõhvis Narva maantee jalgteede ja bussipeatustega, jäi rajamata. Kuna sel ajal oli plaanis ehitada Tallinna-Narva ja Jõhvi-Kuremäe ristmik juba lähiaastail mitmetasandiliseks, polnud eraldi kergliiklustee rajamine vajalik. Nüüd, kui on selge, et lähikümnenditel neid ristmikke ehitama ei hakata, on investeering jalakäijate ohutuse tagamisse teisel viisil kindlasti vajalik," rääkis Viru vangla direktor Andre Lilleleht.

Lillelehe sõnul võivad teoreetiliselt jalgteed vajada poolsada vangla töötajat, sadakond avavangla kinnipeetavat ja kinnise vangla kinnipeetavate sajad külastajad. "Praegune olukord, kus Narva maantee suunalt vanglasse pääsemiseks tuleb jalgsi ja rattaga liikujatel liigelda valgustamata teelõikudel autode vahel, on eluohtlik," väitis ta. "Tegime ettepaneku algatada tuleval aastal planeering kergliiklustee rajamiseks Narva maantee bussipeatusest Viru vangla territooriumil asuvate jalgteedeni ning 2014. aastal see ka ehitada."

Projekt tuleval aastal

Jõhvi abivallavanema Eduard Rae sõnul arutati vallavalitsuses neil päevil selle kergliiklustee rajamist koos Viru vangla ja maanteeameti esindajatega.

"Probleem on olemas, kõige karjuvam on see nende inimeste jaoks, kes Narva või Toila suunast bussiga sõidavad ja Narva maantee bussipeatuses - Jõhvi-Vasknarva ristmiku vahetus läheduses - maha tulevad ja sealt edasi piki maanteed kõnnivad."

Kuna tegemist on riigimaanteega, kaasati arutellu ja ka maanteeamet ning koostöös on kavas järgmisel aastal projekteerima asuda.

Kergliiklusteed oleks seal Rae hinnangul vaja ehitada umbes kilomeetri jagu: üks lõik piki Narva maanteed, kuni see olemasoleva kergliiklusteega kokku saab, ja teine lõik sealt vanglani välja.

"Oleme selle mõttega praegu alles algstaadiumis ja midagi täpsemalt veel rääkida ei saa," polnud Rae valmis ütlema, kas ja millises ulatuses tulevane kergliiklustee võiks valgustatud saada.

Maanteeamet partneriks

"Nad tahavad tegutseda riigimaantee kaitsevööndis, nii et meil on seal puutepunkte," põhjendas maanteeameti Ida regiooni direktori asetäitja Rainer Kuldma ameti osalemist kergliiklustee projekteerimises. "Oleme valmis vallaga selles osas koostööd tegema, toetama mitte üksnes oma teadmistega, vaid ka rahaliselt. Paegu on jutt muidugi üksnes projekeerimisest; ehitamine on kauge tulevik, milles me ei ole veel ajaliselt ega rahaliselt kokku leppinud."

Eduard Rae avaldas lootust, et kui kergliiklustee projekt kaante vahele jõuab, võiks edasistes tegevustes partneriks tulla ka siseministeerium.