Pühajõe Forell muretseb maakonna veekogude pärast

v

FOTO: Matti Kämärä

Sel laupäeval Voka paisjärvel kalastusvõistlust korraldav MTÜ Pühajõe Forell muretseb juba neli aastat maakonna veestiku pärast, et elu siinsetes veekogudes ka tööstuse ja kalastajate järel jätkusuutlik oleks.

MTÜ Pühajõe Forell juhatuse liige Argo Kasemaa ütles, et lisaks kalastusvõistlusele "Voka kala", mille eesmärk on pöörata tähelepanu veekogu probleemidele, mis on tingitud seal domineerivast lepiskalast, on ühingul plaanis paisjärv tõsisemalt ette võtta.

Suured plaanid

Veekogu pole märkimisväärselt hooldatud alates 1975. aastast. Aastakümnetega kogunenud setted tuleks paisjärvest eemaldada.

Kasemaa sõnul on Pühajõe Forelli huviorbiidis veel Purtse jõgi ja Pühajõgi. Purtse probleemid on suured ja nendele juhib tähelepanu peale Pühajõe Forelli ka näiteks MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus, kes korraldab muu seas "PurFesti" nime kandvat jõefestivali. Lumevabal ajal võib jõepervel kõndides avastada siiani kivistunud masuuditükke, mis viitavad suurele jääkreostusele.

Probleemne on ka jõevesi, sest sinna suunatakse kaevandusveed, mis teadupärast on heeliumirikkad, mis võib omakorda mõjuda pärssivalt kalamarja arengule. Kasemaa sõnul saab Purtse jõe alamjooksul rääkida forellist ja lõhest ning keskjooksul haugist. Teadaolevalt pole tehtud uuringuid, kuidas jõe reostus sealse kala lihale on mõjunud.

Pühajõe projekti esimene etapp sai teoks juba 2011. aasta suvel, mil MTÜ puhastas 4,5kilomeetrise alamjooksu lõigu vette kukkunud puidust ja koprapaisudest. Kui ei eemaldata koprapaise, kannatab jõe veetase ja seeläbi ka kalastik.

Vabatahtlikud abimehed 

"Kalal käiakse palju, püügikogused on suured ja kalapopulatsioonid mõnedes paikades ei suuda sellele survele vastu panna ja taastuda. Näiteks Voka paisjärves on probleemiks lepiskala rohkus, mida peaks olema võrdselt röövkaladega - nagu haug ja ahven. Muidu on toiduahela tasakaal rikutud. Paisjärve on sattunud ka reoveed, mis aitavad kaasa veekogu täiskasvamisele ehk eutrofeerumisele. Vetikad kasvavad, tarbivad hapnikku ja kaladel võib sellest puudus tekkida," rääkis Kasemaa.

Probleem on just väiksemate veekogudega, mis satuvad ummuksisse - kui pole läbivoolu, piisavalt hapnikku, kasvavad veekogud kinni ja kalastik sureb välja.

"Riigi abi meiesugustele organisatsioonidele on peamiselt moraalne. MTÜd tegutsevad projekti- ja õhinapõhiselt. Nõukogude ajal tegutsesid kalastusklubid, kes ise haldasid ja puhastasid veekogusid, kaitsesid neid ja asustasid sinna kalu. Riigil oli abimees, kes preemiaks sai näiteks kalastuslube. Uuel Eesti ajal kalamehed eriti ei taha klubidesse koonduda. Parimad hoidjad ja kaitsjad on need, kes on ise panustanud aega ja energiat veekogude kordategemisse. Looduse kroon võiks aduda, et loodustsüklite kahjustamine jõuab lõpuks tema endani - näiteks pole tal enam kala püüda, mis on väga tervislik roog toidusedelis," tõdes Kasemaa.

MTÜ Pühajõe Forell asutati 2009. aasta jaanuaris eesmärgiga parandada maakonnas kalade kudemistingimusi ja veekogude seisundit. MTÜ asutasid neli inimest.

Kasemaa ütleb, et tema ettevõtmistel oli eeskujuks SA Eesti Forell, kes on juba ligi kaheksa aasta jooksul parandanud Eesti lõheliste elupaiku ja nende kudemistingimusi.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles