Lüganuse lükkas keskkooli sulgemise taas edasi

Lüganuse volikogu võttis vastu otsuse, mille kohaselt kool jätkab gümnaasiumihariduse andmist veel vähemalt ühe aasta. See tähendab, et sügisel avatakse kümnes klass, kuhu astumise vastu on praeguseks huvi tundnud viis õpilast. Foto: Matti Kämärä

Hoolimata sellest, et Lüganuse vallavalitsus tegi volikogule ettepaneku lõpetada alates sügisest gümnaasiumihariduse andmine järk-järgult, kuna õpilaste arv on väga väike ning vallale käib keskkooliosale 40 000 euro suuruse lisa maksmine üle jõu, otsustas volikogu, et jätkatakse veel vähemalt aasta aega. 

Lüganuse volikogu otsustas eile, et Lüganuse keskkool ei muutu lähiaastatel veel põhikooliks, ja lükkas tagasi vallavalitsuse ettepaneku kümnendat klassi mitte avada. Volikogu otsusel jätkab Lüganuse keskkool vähemalt ühe aasta gümnaasiumihariduse andmist täies mahus, ehkki prognoosi ja küsitluste kohaselt tunneb kümnendasse klassi mineku vastu huvi vaid viis õpilast.

Arusaamatu otsus

Lüganuse vallavanemale Arno Rossmanile jäi arusaamatuks volikogu otsuse põhjendatus, kuna gümnaasiumiosaga jätkamine tähendab, et sisuliselt ei suudeta panustada kooli arendamisse ja renoveerimisse. "Sisuliselt tuleb puuduolev summa leida koolis oma vahendite arvelt," ütles ta ning lisas, et selle tõttu jääb sellel aastal alustamata koolihoone projekteerimine, mis oleks eeltööks hoone rekonstrueerimisele. Lisaks tõmbab see kriipsu peale igasugustele suurematele remonditöödele, mis on hädavajalikud näiteks hoone keldrikorrusel.

"See omakorda tähendab seda, et kui me ükskord lõpetame gümnaasiumihariduse andmise kunstliku venitamise, ei ole meil ka korras põhikooli ning me pole lihtsalt naaberkoolidega võrreldes konkurentsivõimelised. Me ei suuda kooli remontida, aga me ei suuda ka selle tehnilist baasi parandada ega paremat koolivälist tegevust pakkuda," leiab Rossman, et kunstlik venitamine võib ühele maakonna vanemale koolile saatuslikuks saada.

Sellel aastal kümnenda klassi avamine tähendab, et vähemalt kolm aastat tuleb Lüganusel gümnaasiumihariduse andmisele peale maksta või tuleb ühel hetkel vastu võtta õpilastele väga ebamugav otsus ning lõpetada seal keskkooliosa ilma üleminekuajata. Kuna Lüganuse ja kõrval asuva Kiviõli 1. keskkooli õppesuunad erinevad, tähendab see üle minevatele lastele lisakoormust, kuna neil tuleb ka varasema aasta õppesuuna ained tagantjärele vastata.

"Ma ütleks, et volikogu võttis selle otsuse vastu mitte mõistlikkusest lähtudes, vaid inimesed pidasid silmas oma isiklikku kasu ja heaolu. Või on siis põhjuseks sügisel tulevad valimised," lisas ta.

Kust leida kooli jaoks lisaraha, ei osanud eile volikogusse kuuluv kooli direktor Tõnu Lont öelda. Küll tunnistas ta, et nad on valmis vallavalitsusega maha istuma ning võimalikke kokkuhoiukohti ja struktuurimuudatusi arutama.

Londi sõnul on oluline kohapeal gümnaasiumihariduse andmine, kuna otsus kaotamise kohta avaldab mõju ka alumises astmes ning lapsed, kes selle kooli on valinud, tahavad siin ka lõpetada. "Sellist otsust ei saa teha kergekäeliselt, sest võib-olla me küll järgmistel aastatel peame sellele peale maksma, kuid kümne aasta pärast on sellest kasu," ütles ta.

Kool vajab põhimõttelisi muutusi

Kui Lüganuse keskkoolis õpib praegu 130 last, siis neid lapsi, kes eelistavad kohalikule koolile mõnda muud, on 45. Neist vaid 5 on vene keelt kõnelevad lapsed, kes peavad õppima mujal, sest kohapeal neile emakeelset haridust ei pakuta. Arvestades Lüganuse keskkooli kiiresti kahanevat ja nappi laste arvu, on 40 mujal õppivat last väga suur kaotus ning märk sellest, et kool vajab sisulisi muudatusi mitte ainult raha kokkuhoiu küsimustes, vaid ka haridus- ja huvitegevuse pakkumisel, vastasel juhul valivad õpilased lihtsalt mõne muu kooli. "Kiviõli kooli lähedus on ühelt poolt meie õnn ja teisalt õnnetus," tunnistab Rossman, et 6-7kilomeetrise vahe tõttu tuleb kõvasti pingutada, et konkurentsis püsida ning säilitada siin tugev põhikool. 40st mujal õppivast lapsest 26 on Kiviõli koolis.

Ettepanekud kooli lapsesõbralikumaks muutmise ja konkurentsivõimelisuse kasvatamise kohta peaksid tulema kooli poolt. Rossmani sõnul neid aga ei tule ning nii on kooli arengu küsimus muutunud valla tõeliseks peavaluks. "Mina koolipidajana ei saa minna sinna üksi sisulisi muudatusi tegema. Aga praegune olukord nõuab muudatusi ning kui neid ei tule, siis tuleb kellelgi vastust kanda. Ei saa lihtsalt istuda ja oodata," ütles ta.

Paari aasta pärast on Lüganuse kool olukorras, kus põhikooliossa jõuavad need klassid, kus lapsi on alla kümne. See omakorda tähendab, et tuleb hakata peale maksma juba ka põhikooliosale.

Lüganuse vallas saab järgmisel aastal kooliealiseks seitse last. "Me peame tööd tegema selle nimel, et need seitsegi meie kooli valiks. Selleks peaks eeltööd tegema juba praegu. Kahjuks kooli poolt sellist algatust ei tule," arvas vallavanem, et olukord jõuab lõpuks nii kaugele, et üks kahest peab ametist lahkuma. On see siis tema või kooli direktor.