Koolilõpetajad hindavad avatud maailma hüvesid

Kati Reino ja Merili Koppel tahavad näha maailma, aga siduda oma tuleviku Eestiga. Foto: Matti Kämärä

Maavanem Andres Noormägi ütles parematel koolilõpetajatel kätt surudes, et temal võttis Ida-Virumaale tagasitulek 20 aastat ja loodetavasti leiavad kunagi tagasitee ka praegused noored, kel on kogu maailm valla. 

Andres Noormäe hinnangul pole noorte lahkumises midagi hirmsat. "Leian, et noor peabki minema ja tark saama veel targemaks. Õppige, saage kogemusi ja kunagi võib-olla tuleb aeg, kui tulete oma kodukohta tagasi," pöördus ta maakonna tublimate koolilõpetajate poole.

Sama meelt oli ka Ida-Virumaa omavalitsusliidu esimees Veikko Luhalaid. "Loodan, et paljudele või mõnedele sobivad haridustee jätkamiseks Ida-Virumaal asuvad kolledžid, aga pole midagi, kui asute õppima Harvardis või Oxfordis."

Üks Sillamäe gümnaasiumi üheksast kuldmedalistist Andrei Sizmin sihibki just õpinguid välismaal. "Tõenäoliselt lähen Saksamaale Berliini, sest olen õppinud saksa keelt ja seal on tasuta kõrgharidus. Ilmselt valin midagi ärindusega seonduvat."

Sizmin lisas, et Eesti kõrgkoolides pakutavat ta ei uurinud, sest tegi juba ammu otsuse, et paneb end proovile piiri taga. "See annab siiski teistsuguse kogemuse ja tutvused. Kus ma tulevikus tööle hakkan, on raske öelda, sest ei tea, kuidas elu kujuneb. Võib-olla jään välismaale, aga võib-olla tulen tagasi Eestisse."

Siht silme ees

Jõhvi gümnaasiumi abiturient Merili Koppel arvas, et kuna tänapäeval on piirid valla, siis tuleb lihtsalt asjadega kaasa minna ja vaadata, mis saab. "Pikaajalisi plaane pole väga mõtet teha, kuigi mingi siht on kindlasti silme ees."

Kindlalt teab neiu praegu ainult seda, et läheb sügisel kõrgkooli; sihikul on Tallinna tehnikaülikool ja ärindus.

Merili Koppeli kooliõde Kati Reino eelistab pigem humanitaarsuunda, aga täpset eriala pole veel ära otsustanud. Eestisse plaanib õppima jääda temagi. "Kindlasti peaks Eestist ära käima, vaatama, kuidas mujal elatakse, aga tulevikus tahaks ikkagi Eestisse tagasi tulla, et siin midagi paremaks teha."

Eesti tõmme on ka Merilil. "Ma arvan, et olen mingi põhjusega siin ja näen end ka tulevikus Eestis, aga kuna maailm on avatud, on hea võimalus käia vahepeal välismaal kas või näiteks vahetusüliõpilasena."

Oskuslik kutsevalik

Maavanem Andres Noormägi leidis, et heade õpitulemuste kõrval on äärmiselt oluline noore teadlikkus sellest, milline elukutse talle sobib, seega peab riik panustama karjäärinõustamisse.

"Näiteks mina ei teadnud, mida ma pärast keskkooli teha tahan, ja olen puuduliku karjäärinõustamise ohver. Vaatasin, et autod huvitavad, seega läksin autoinseneriks õppima. Raiskasin viis aastat ülikoolis pluss kuus aastat töökodades purjus lukkseppi kantseldades, enne kui elu muutus."

Noormägi arvas, et juba keskkoolieelikuna on võimalik inimese eeldused paika panna, siis raisatakse ressurssi vähem. "Oleme väike riik ja peaksime ikka väga efektiivselt oma ressurssi kasutama."

Maavalitsus ja Ida-Virumaa omavalitsusliit kutsusid Kukruse polaarmõisa 45 noort, kes lõpetasid kooli kas kuldmedaliga või olid oma kooli paremad lõpetajad. Täna toimub maavanema ja Narva linnavõimude vastuvõtt piirilinna tublidele abiturientidele.