Riigikülas taastatakse vabadussõja monument

Riigiküla Vabadussõja monumendi ase sel kevadel, fotol kaitseministeeriumi nõunik Peep Reisser, kelle tööülesannete hulka kuulub sõjahaudadega tegelemine. / Omaaegne foto sambast 1930. aastate teisel poolel.

FOTO: SVEN UDAM

MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi ja ettevõtja Aivo Raud plaanivad vabadussõja alguse 95. aastapäevaks taastada Riigiküla 11meetrise vabadussõja mälestusmärgi.

Sven Udam MTÜst Muuseumi Sõprade Klubi ütles, et ühing tuli mõttele Vaivara vallas Riigikülas asunud monument taastada paar aastat tagasi ja üks tõukeid oli loomulikult see, et 1935. aastal Eesti Vabariigi kaitseväe I polgu langenutele püstitatud ausammas, mille okupandid 1940. aasta sügisel hävitasid, on siiani üks väheseid taastamata vabadussõja ausambaid.

Majakas 

Kuna graniidist monumendi vundamendiplokke on säilinud, kavatsetakse neid taastatava objekti juures Udami sõnul kasutada. Selline on sääraste ausammaste taastamise tava. Töö üldmaksumus on 80 000 eurot, millest on praeguseks kaetud pool, mille tagab kaitseministeerium. Udami sõnul teeb töö kalliks väärikas materjal graniit ja samuti on vaja teha mälestusmärgi paigas maaparandus- ja haljastustöid.

Kunagise monumendi paik asub maavaldusel, mille omal ajal soetas Aivo Rauaga seotud ettevõte. Raud ütles Põhjarannikule, et omaaegsest monumendist sai ta aimu alles valduse kohta tehtud ajalooliste uuringute kaudu. Meest hakkas huvitama, miks piirkonda nimetati Vaasa mõisaks, Wasahof, ja muu seas sai ta teada, et tegu oli praeguse Soome Vabariigi pealinna Helsingi rajanud Rootsi kuninga Gustav Vasa suvemõisaga.

Raua sõnul mõtleb ta sammast taastades eelkõige vabadussõjas langenuile: "Sellised monumendid on kui majakad, mis ei lase Eesti Vabariigi kindlustanud sõjas osalenute kangelastegu unustada."

Laidoneri liin

Raual on lähemas tulevikus kavas nimetatud maa-alale rajada ka omalaadne soomeugrilaste küla, mis näitab märgiliselt hõimurahvaste ühisust. Tööd nimetatud piirkonnas võtavad maha ka ajaloolase Jüri Tõnissoni mure, kes mõnda aega tagasi leidis, et kui Riigiküla monument taastada, tuleb seda teha mujal, sest ümbritsev maastik on tundmatuseni muutunud.

"Narva-Jõesuu maantee õgvendamise ja Tõrvajõe vana silla hävimise tõttu on esialgne asukoht jäänud maanteest eemale ning on praegu ligipääsmatu," kirjutas Tõnisson. Tõnisson leiab, et I polgu mälestussamba asukoha tähistamine oleks just tänavu eriti põhjendatud, sest polgul on eriline koht vabadussõja viimaste nädalate ränkades tõrjelahingutes.

Muinsuskaitseameti Ida-Viru spetsialisti Kalle Merilai sõnul saaks samba avamisega 28. novembril Eesti paiga, kus võiks tähistada pidulikult 95 aasta möödumist omariikluse kindlustanud sõja algusest. "Kui sügisel avataks Riigikülas taastatud monument, võiks nii olulist tähtpäeva seal tähistada. Kõrgustesse pürgiv monument annab just oma asupaigas ilmekalt kinnitust, et Eesti eest on võideldud ja tehakse seda vajaduse korral taas," ütles Merilai.

1940. aasta suve lõpus õhkasid  punaväelased monumendi samal ajal 1930. aastate lõpul Eesti idapiiri kaitseks rajatud kaitseliini kaponiiridega. See kaitseliin on tuntud ka Laidoneri liini nime all.

Tagasi üles