Fiktiivne elukoha teade aitab võimule

Iisaku vallavanem Avo Kiir ei salga, et on olnud nende munitsipaalpoliitikute seas, kes on valimistel osalemise nimel püsivaks elukohaks nimetanud omavalitsust, kus ta tegelikult ei ela. Erinevalt paljudest teistest ei kavatse ta edaspidi sellist petumängu enam kaasa teha. Foto: Matti Kämärä

Kuigi seaduse järgi tohivad kohalikel valimistel kandideerida vaid samas omavalitsuses püsivalt elavad inimesed, on Ida-Virumaal hulgaliselt munitsipaalpoliitikuid, kes sellest nõudest fiktiivse sissekirjutuse abil osavalt ja süümepiinadeta üle astuvad. 

Kümme aastat Iisaku vallavanema ametis olnud IRLi liige Avo Kiir on kahel korral kandideerinud Iisaku volikogusse ja osutunud seal üheks suuremaks häältemagnetiks. Samas ei hakka Iisakus ka kirikuõpetajana tegutsev Kiir salgama, et tema alaline elukoht pole sugugi mitte Iisakus, vaid oma majas, mis asub Jõhvis.

Mage lugu

"Siinkohal ei jää mul midagi muud üle kui vastu rinda taguda ja tunnistada: olen süüdi!" sõnas Kiir.

Tema sõnul on Eestis muutunud kahetsusväärseks praktikaks, et päris paljud omavalitsusjuhid esitavad oma elukoha kohta valeandmeid, et saaks kandideerida ja hääli koguda omavalitsuses, kus nad tegelikult ei ela.

Iisakus kandideerimiseks vormistas Kiir omal ajal oma alaliseks elukohaks Iisaku koguduse pastoraadihoone. "Teoreetiliselt saaksin seal elada. Aga tegelikult on see muidugi vale, sest olen kogu selle aja elanud ikkagi Jõhvis," tunnistas Kiir.

Iroonilisel kombel peavad omavalitsused ise kontrollima, kas inimeste esitatud elukoha andmed ka tegelikkusele vastavad. Küsimuse peale, mitu korda on Iisaku vallavalitsuse ametnikud käinud kontrollimas, kas kodanik Kiir ka tegelikult sealses pastoraadis elab, hakkab Kiir naerma. "Ega selline sahkerdamine tegelikult kusagile ei kõlba. Eriti veel omavalitsusjuhtide puhul on see päris mage lugu - inimesed ju teavad väga hästi, kus keegi elab. Sellele tuleks kuidagi piir panna. Kandideerima peaks ikka seal, kus tegelikult elatakse," sõnas Kiir, kes on ise asunud selles osas meeleparanduse teele ja registreerib end taas Jõhvi elanikuks ning Iisakus enam ei kandideeri.

Paljud ei näe probleemi

Samas kui Jõhvi elanik Kiir on kandideerinud Iisakus, on Iisaku valla elanik Tauno Võhmar kandideerinud jällegi väga edukalt hoopis Jõhvis. Eelmiste valimiste eel teatas ta oma püsivaks elukohaks tollase Jõhvi volikogu esimehe Niina Neglasoni maja. Hiljem  on ta oma ametlikku elukohta Jõhvis mitu korda muutnud ja praegu on see tema enda sõnul ühele vallavalitsuse töötajale kuuluv korter.

Erinevalt Kiirest ei näe Reformierakonda kuuluv Võhmar selles, et tema tegelik ja ametlik elukoht kokku ei lange, mingit probleemi. Kuigi ta möönab, et selline käitumine võib-olla ka seadusega vastuolus. "Mulle on seadusest ülim sisetunne, et teen õigeid asju. Olen juurtega Ida-Virumaalt ja usun, et tulevikus on siin nagunii üks omavalitsus, mille piirid ulatuvad Peipsi rannast Toila rannani ja keskuseks on Jõhvi," sõnas ta.

Võhmari sõnul võivad vahel seadused ka absurdseid asju nõuda ja tema meelest oleks mõistlik kaotada nõue, et kandideerida tohib vaid alalises elukohas. Võhmar kavatseb ka sel aastal Jõhvis hääli noolida. "Minule oleks võib-olla lihtsam, kui ma ei tegeleks valimistega ja  ootaksin võitjatelt pakkumist vallavanemana tööle asuda. Aga ma pole kindel, kas see ka Jõhvi jaoks hea oleks," arutles ta.

Jõhvis eelmistel valimistel Tauno Võhmari valimisliidule kõige tugevamat konkurentsi pakkunud valimisliidu Jõhvi Elanik esinumbri Vjatšeslav Šlõki puhul on samuti teada, et tema püsiv elukoht on hoopis Toilas. Küsimuse peale, miks on Šlõk teatanud oma alaliseks elukohaks Jõhvi, imestab ta, miks ta seda teha ei tohiks. "Kui ma olen end lasknud Jõhvi registrisse kanda ja mu maksud laekuvad siia, siis peab mul olema ka õigus selles volikogus otsuseid teha," leidis Šlõk.

Keskerakondlasest Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe ütleb, et omavalitsuse jaoks on väga tähtis, et rahvastikuregistris oleksid elanike kohta võimalikud täpsed ja tegelikkusele vastavad elukoha andmed. See on vajalik omavalitsuse tegevuse ja eelarve planeerimisel.

Samas tunnistab ta, et ise on ta küll vormistatud Sillamäel üürikorterisse, kuid suurema osa ajast elab kas oma maakodus Vaivara vallas või siis Kohtla-Järve korteris. Sellise nipitamise moraalne õigustus on Paasmäe arvates tema  teened selle linna ees. "Olen 20 aasta jooksul Sillamäele nii palju ennast panustanud, et mu elukoha pärast ei tohiks küll kellelgi probleemi tekkida," ütles ta.

Samuti ei pea Paasmäe ebaõiglaseks, et tema tulumaks laekub Sillamäele, aga mitte nendele omavalitsustele, kus ta püsivalt elab. "Ma ei tarbi ei Kohtla-Järvel ega Vaivaras sisuliselt mingeid teenuseid," kõlab Paasmäe õigustus.

Valeandmete eest vangi

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Terje Maurer märgib, et valimistel kandideerivatele inimestele kehtivad  täpselt samad oma elukoha andmete esitamise kohustused nagu teistelegi. "Teadlikult valede andmete esitamine ei ole lubatud ja kui seda tehakse mingi hüve saamise nimel, on see ka karistatav," teatas Maurer.

Sama seisukohta on väljendanud ka õiguskantsler Indrek Teder.

Maurer selgitab, et karistusseadustik võimaldab ametiasutusele valeandmete esitamise eest karistada rahatrahvi või üheaastase vangistusega. Samas ei ole tal tuua näidet, et kedagi oleks tagantjärele selle teo eest karistatud.

Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Alo Heinsalu sõnul pole kandidaatide alalise elukohaga seotud probleemidele õnnestunud paljude aastate jooksul head lahendust leida. Kuna valimiskomisjonid peavad kandidaatide registreerimisotsuse tegema viie päeva jooksul, siis pole ka võimaliku kahtluse korral reaalne alustada menetlust, et teha kindlaks, kas kandidaadi esitatud elukoht on ka tegelikkuses tema püsiv elukoht.

Kõige tõhusamaks kohtunikuks kujunenud olukorras peab Heinsalu avalikkuse suhtumist.