Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendamisel kohvrid

Õpetaja Ene Kurme osutas tabelile, kus olid toodud välja viimaste aastate riigieksamite tulemused. "Minister ütles, et on mures pikaajalise viletsa taseme pärast ja et oleme Narvas viimaste seas. 2, 3. ja 4. koht ei ole viimaste seas! Kuidas ministeerium saab kooli poriga üle valada ja siis tulla ütlema, et me tahame head?" küsis Kurme. Foto: Matti Kämärä

"Kahju, et võtate meid kui vaenlasi," ütles ministeeriumi esindaja Kalle Küttis, kes ei suutnud eilsel kohtumisel kooliperet veenda, et Narva eesti gümnaaasiumi liitmine keelekümbluskooliga on hea mõte.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgujuht Kalle Küttis tunnistas, et tuli Narva tundega, nagu ministeerium ja kool oleksid teine teisel pool barrikaadi.

"Aga see pole nii. Mitte ühelgi inimesel pole plaanis Narva eesti gümnaasiumi kaotada. Mure on, et Narva eesti lastel pole võimalik õppida sajaprotsendilises eestikeelses keskkonnas," viitas ta vene emakeelega õpilaste suurele osakaalule.

Eesti gümnaasiumi ja Narva vanalinna riigikooli ühendamise korral lööks ministeerium õpilased keeletaseme järgi lahku: üks oleks puhas eestikeelne põhikool, kus õpiksid need, kes valdavad eesti keelt emakeele tasemel. Teises osakonnas oleksid keelekümblusklassid. Mõlema osakonna õpilased saaksid kokku gümnaasiumiastmes. Seda, kas seal õpitakse ainult eesti keeles või osa õppetöö on 60 protsendi ulatuses eesti keeles, otsustaks kooli õppekava.

"Jutt kokkuhoiust on mõttetu. Tahame luua hoopis kallimat süsteemi, sest olgu eesti klassis kas või kolm last, nad peavad saama hariduse puhtas eesti keeles. Kui tahame, et Narva tulevad eesti pered, peame garanteerima, et õpe toimuks puhtas eesti keeles, kas või kolm korda peale makstes," märkis Küttis.

Ehmatab eemale

"Te tahate, et õpe toimuks puhtas eesti keeles, aga meie õpetajatena väidame, et koolis kõlab ainult eestikeelne õpe," märkis eesti keele õpetaja Ene Kurme.

"Täiesti usun, et õpetajad räägivad sada protsenti eesti keeles, aga õpikeskkond pole ainult klassiruumis, küsimus on, kuidas toimub suhtlus klassiväliselt," sekkus ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Nii õpilane Jevgeni Balujev kui õpetaja Ene Kurme uurisid korduvalt, kuidas tõstab kahe kooli liitmine kooli taset ja suurendab eestikeelset keskkonda, aga ei saanud vastust, mis neid rahuldanuks.

"Minule jäi tunne, et see halvendab keelekeskkonda ja meie õpilaste olukorda," ütles Kurme. Ta tõi välja, et kui kahe kooli ühendamisel on 1/8 eesti õpilasi ja 7/8 vene keelt kõnelevaid, siis see ei aita kuidagi eesti keele arengule kaasa.

Narva eesti gümnaasiumi hoolekogu liige Kairi Johannes möönis, et õpilaste keeleline selekteerimine tooks kaasa muutuse õppeprotsessis. "Aga mis hakkab toimub vahetunnis? Eesti laste olukord läheb hullemaks," ütles Johannes, leides, et füüsiliselt koole kokku panna ei tohi.

Kunagine Narva abilinnapea, praegune kutseõppekeskuse õpetaja Elle Välja tõi välja kohalike eestlaste hirmud. "Narva eestlaskond on väga tundlik. 1980. aastate lõpus oli õpilaste arv üle 300. Millal see drastiliselt langes? Siis, kui ühel aastal olid keemiatunnid vene keeles. Aasta pärast oli sada õpilast vähem."

Välja kinnitas, et kohalike eestlaste hing valutab, sest kardetakse uut kohvrite pakkimise lainet. "Kui tuleb mingi muudatus, mis pole kogukonnale selge, võib see inimesi eemale ehmatada."

Lapsevanem ja hoolekogu liige Jaanika Karp toetas Välja sõnu. "Töötan piiripunktis, kus on ametis paarkümmend lapsevanemat, kes on väga hirmul, mis saab edasi ja kas peab hakkama uut töökohta otsima. Siis peame piiripunkti kinni panema."

Oodatakse ettepanekuid 

Käosaar kinnitas, et ministeerium ootab kooli enda ettepanekuid, kuidas eestlust Narvas tugevdada.

"Me ei ole teinud järeldusi ainult vahetundides nähtu põhjal, vaid oleme vaadanud õpitulemusi, õpetajate kvalifikatsiooni ja koolitustel osalemist, oleme kuulnud direktorilt, et kooli rahastatakse väga halvasti. Oleme maksnud neli aastat õpetajatele 30protsendilist lisatasu, aga kool on ikkagi alarahastatud. Kahjuks pole arendusettepanekuid koolist tulnud, mistõttu haarasime initsiatiivi."

Küttis lisas, et kui riik oleks Narva eesti gümnaasiumi peremees, saaks kooli rahalist olukorda parandada.

Koosolekul osalenud Ants Kutti, kelle laps saab peagi kooliealiseks, uuris, millele toetudes peab ministeerium koolide ühendamist kasulikuks: "Kuidas te saate ilma mõjuanalüüsita väita, et olete nõus siia raha matma, aga lõpuks on nii lapsed kui kool maetud?"

Küttise sõnul ei minda enne edasi ühegi sammuga, kui pole saadud vastust Narva eesti gümnaasiumi pidajalt ehk Narva linnavolikogult. "Kui tuleb vastus, et kool on piisavalt hea ja muutusi ei vaja, siis on jutul lõpp."

"Kas annate meie kooli ära?" pöörduti Narva linnapea Tarmo Tammiste poole.

"Mina saan ära anda oma rahakoti või kella, kool on midagi muud. See polnud tänase kohtumise eesmärk, et sünnib kokkulepe, vaid see andis võimaluse auru välja lasta," ütles meer.