Muinsuskaitse aasta leiu ja omaniku tiitel tulid Ida-Virumaale

Teet Korsten
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sillamäe stiilse stalinistliku kultuurimaja taasavamine käesoleva aasta 5. juunil.
Sillamäe stiilse stalinistliku kultuurimaja taasavamine käesoleva aasta 5. juunil. Foto: Peeter Lilleväli

Sellel nädalal anti muinsuskaitseameti 20. aastapäevale pühendatud pidulikul auhinnagalal Tallinna lauluväljakul aasta omaniku tiitel Sillamäe linnavalitsusele kohaliku kultuurimaja renoveerimise eest, Kohtla-Vanaküla ohverdamispaik pälvis aasta leiu tiitli, mille eest autasustati otsinguklubi Kamerad.

Aasta omaniku kategoorias edestas Sillamäe linnavalitsus kohaliku kultuurimaja renoveerimisega Räpina vallavalitsust, kes aitas kohaliku mõisa talli-tõllakuuri uuele elule, Sindi linnavalitsust, kes on hea omanik või kaasomanik Sindi linna 62 mälestisest 56-le, osaühingut Vihula Mõis, kes saab hästi hakkama Vihula mõisakompleksi haldamisega, MTÜd Raikküla Mõis, kes renoveeris mõisa aida-kuivati ja Tartus aadressil Vallikraavi 9 asuva hoone omanikku, kes käitus õigesti majas leitud Pompei stiilis seinamaalingutega.

Visa linnavalitsus

Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai tõi esile Sillamäe linnavalitsuse järjepideva visaduse kohaliku 1949. aastal valminud kultuurimaja renoveerimisel, millega tehti algust juba 2003. aastal. "Henri Projekt ja arhitekt Rein Raie tegid uuringud ja koostasid projekti. Riigihankega valiti tööde tegijaks OÜ VET Ehitus Grupp, aga töö jäi pooleli. Tehti uued hanked, leiti uus ettevõte - OÜ Scandec Ehitus, kes restaureeris stalinistlikku stiili esindava kultuurimaja heal tasemel ning seejuures taastas ka 1950. aastate pompöösse interjööri kogu hiilguses. Linnaarhitekt Vladimir Šurmin oli kogu aja südamega asja juures," ütles Merilai.

Käesoleva aasta 12. augustil oli harrastusarheoloog ja detektorist Mihhail Stadnik koos sõbra Eduard Kesseliga Kohtla-Vanakülas Luharahva talu heinamaal vaid paarkümmend minutit metalliotsijaga ringi käinud, kui nad said paari leiu järgi aru, et tegu on väga põneva paigaga, ja informeerisid muinsuskaitset. Täpselt kuu aega hiljem kohale saabunud arheloogide ekspeditsioon, keda aitas kohalik otsinguklubi Kamerad, kaevas välja peamiselt relvadest ja tööriistadest koosneva esemekogumi (üle 500 ühiku!), mis oli umbes 1500 aasta tagune ohverdus samas paigas asunud veekogusse. Mõni samalaadne leid on Eestis olnud ka varem, aga seni pole arheoloogidel kunagi võimalik olnud sellist ohverdamispaika nii terviklikult uurida.

Sajandi leid

"Praegu võib kindlalt öelda, et Luharahva leid on siiani Eesti sama perioodi raudesemeleidudest suurim ning pakub suurel hulgal uurimismaterjali ja mõtteainet veel aastakümneteks nii Eestis kui miks mitte ka väljaspool," ütles septembris Põhjarannikule leiu kohta Cambridge'i ülikooli arheoloogiadoktorant Ester Oras. Merilai nimetab leidu "sajandi leiuks suure algustähega" ja ütleb, et tööd Vanakülas jätkuvad ka järgmisel suvel - lisaks sellele, mis tehakse juba praegu kabinettides ja laborites.

Kohtla-Vanaküla ohverdamispaik edestas aasta leiu tiitlit pälvides aardeleidu Laiusel ja Anija mõisa keskaegse hoonestuskihi avajaid.

Muinsuskaitseameti 20. sünnipäeva puhul auhinnati objekte, asutusi ja inimesi aasta mälestise, pärandit väärtustava uusehitise, populariseerija, aasta leiu, restauraatori/konservaatori, parima projekteerija mälestisel, aasta omaniku, parima uurija, hea koostööpartneri ja aasta tegutseja kategoorias.  Ida-Virust olid peale laureaaditiitli pälvinute nominentideks esitatud veel Tartu ülikooli Narva kolledži hoone pärandit väärtustava uusehitise kategoorias, osaühing Zoroaster Kohtla-Järve kultuurimaja renoveerimise eest kategoorias "parim projekteerija mälestisel" ja Sillamäe kultuurimaja renoveerija osaühing Scandec Ehitus restauraatori/konservaatori kategoorias.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles