Kutsekoolide õpilased tõrjuvad eestikeelset õpet

Kutsekoolide valmisolek minna üle osalisele eestikeelsele õppele on erisugune. Pilt on tehtud Sillamäe kutsekoolis. Foto: Peeter Lilleväli

Kui enamik kutsekoolide vene õppekeelega rühmade õpilasi ei pea vajalikuks ega võimalikuks eesti keeles õppida, siis koolijuhid on teist meelt. "Meie oleme valmis," kinnitati Narvast ja Jõhvist. Ainult Sillamäe eelistaks ajapikendust.

Eile esitleti Ida-Viru ja Tallinna kutsekoolide vene õppekeelega rühmade, õpetajate ja koolijuhtide seas läbiviidud uuringut, mis selgitab osapoolte hoiakuid ja valmisolekut eestikeelsele õppele üleminekuks. Uue kutseõppeasutuse seaduse kohaselt peab hiljemalt 2020. aastast olema kutsekeskhariduse õppekavades vähemalt 60 protsenti õppest eesti keeles.

Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellitud uuringust nähtub, et rohkem kui pooled õpetajatest pole järgmise kahe aasta jooksul valmis oma ainet eesti keeles õpetama. Õpilaste hulgas on neid, kes pole praegu valmis õppima eesti keeles üldharidusaineid, lausa 84 protsenti. 2/3 õpilastest on sama meelt erialamoodulite puhul. Umbes sama palju peab eesti keeles õppimist ka ebavajalikuks.

"Õpilaste murekohaks on iseenda hakkamasaamine ning uuringus osalenud tunnistasid, et piisava eesti keele oskuseta on aineid raske omandada," tõdes MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

Koolijuhid optimistlikumad

Eesti keeles õpetamist peavad kõige vajalikumaks koolijuhid, olles ka valmisoleku suhtes pigem optimistlikud. Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots ütles, et tema juhitud kool on valmis üleminekuks seatud plaani järgi.

Samas tuleb tema sõnul teha teavitustööd, et võtta maha hirme. Esiteks, et osaline eestikeelne õpe puudutab ainult kutsekeskharidust. Teiseks, et üleminek toimub järk-järgult: õpilased, kes asuvad omandama kutsekeskharidust järgmisel õppeaastal, peavad kolme aasta jooksul õppima eesti keeles 6 kutsehariduse ainepunkti ulatuses, mis moodustab umbes 3 protsenti. "See ei ole väga suur muutus ja mingit tonti ei maksa selles näha."

Ojaotsa sõnul tegeldakse pidevalt nii õpilaste kui õpetajate keeleoskuse parandamisega, võimaldades nii eestikeelses keskkonnas õppimist kui stažeerimist. "Kõige suurem küsimus asjade muutmisel on, kas ollakse valmis enese muutmiseks ja arendamiseks."

Hoiakud määravad

"Alati valmis, nagu omal ajal öeldi," raporteeris ka Narva kutseõppekeskuse direktor Jüri Sasi. "Meil oli just majas keeleinspektsioon, kes uuris kümne õpetaja valmisolekut eesti keeles õpetada, ja pilt oli parem, kui kartsime, isegi väga hea. Enamik õpetajatest on valmis ja kui nemad tulevad kaasa, siis teevad seda ka õpilased. Minu hinnangul peegeldavad õpilased seda, mida neile õpetajad ja kool sisendavad."

Sillamäe kutsekooli direktor Inna Nazarova ütles, et keegi ei vaidlusta vajadust eesti keelt osata, ent lähtuda tuleb reaalsusest. "Kui Saaremaal elades võib vene inimene unustada vene keele oskuse, siis Sillamäel võib eestlane kaotada eesti keele oskuse," märkis ta, kartes, et Sillamäe jaoks on ülemineku tähtaeg ebarealistlik.

Nazarova lisas, et on töötanud kutsekoolis üle 30 aasta ja iga aastaga siiski eesti keele oskuse olukord paraneb.

"Kes näeb oma tulevikku Eestis, saab aru, et eesti keele oskus aitab leida parema töö ja teenida kõrgemat palka. Haridus- ja teadusministeerium on meie olukorrast aru saanud. Võin öelda ka häid sõnu MISA ja INNOVE kohta, kellega oleme teinud mitmesuguseid keeleõppeprojekte. Näiteks sel õppeaastal on juba kaks gruppi teinud oma praktika eestikeelses keskkonnas: Olustveres ja Saaremaal."

Kõik Ida-Viru koolijuhid plaanivad eesti keele lisaõpet jätkata. Tondi kinnitas, et õpetajate, õpilaste ja kooli kartustesse suhtutakse mõistvalt ning võimaldatakse mitmeid toetavaid tegevusi.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo rääkis riigikogus, et hinnanguliselt on õpetajaid, kes pole võimelised õpetama eesti keeles, 189, kellest umbes kolmandik läheb selle aja jooksul pensionile. "Kuna õpetajad on tippspetsialistid,  ei tohiks neile seitsme aasta jooksul oma olemasoleva keeleoskuse täiendamine või selle omandamine üle jõu käia."

Aaviksoo lisas, et kõige suurem probleem on hoiakute probleem. "Kui tahetakse, siis on seda võimalik saavutada," arvas ta. Samal ajal tuleb kasvatada nõudlikkust põhikoolides. "Meil on põhikoolide tulemuslikkus lubamatult ebaühtlane riigikeele puhul. 20 aastat iseseisvat riiki ja iga kolmas vene kooli lõpetaja ei ole omandanud riigikeelt nii, nagu me tahaksime," ütles minister Põhjarannikule.