Sõimekohtade puudus takistab tööle naasmist

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Faktiliselt võib lasteaias vabu voodikohti olla, aga tegelikult ei pruugi lapsele kohta saada.
Faktiliselt võib lasteaias vabu voodikohti olla, aga tegelikult ei pruugi lapsele kohta saada. Foto: Peeter Lilleväli

Ehkki Jõhvi lasteaedades on voodikohti rohkem kui lapsi, ei tähenda see, et kõik vanemad oma lapsele soovitud ajal koha saavad.

Jõhvi elanik Anneli (nimi toimetusele teada) soovib minna vanemahüvitise lõppemise tõttu tööle, kuid ei saa oma poolteiseaastasele pojale sõimerühma kohta. Olgugi et ta oli pannud lapse mullu augustis Jõhvi Lasteaedadesse järjekorda.

"Märtsi alguses helistati mulle ja öeldi, et lasteaeda saame septembris. Ütlesin, et kohta on kindlasti tarvis varem, mille peale vastati, et kohti ei ole ja enne sügist ei saa."

Järgmise ebameeldiva uudisena kuulis Anneli, et koha saab Kalevipoja majja, kuigi ta oli eelistusena märkinud Pillerkaart või Sipsikut. "Miks ma ei saa valida, kuhu lasteaeda oma last panna? Vähe sellest, ma ei saa last üldse panna lasteaeda siis, kui mul seda vaja on, ja selles linnas, kus ma elan," pahandas ta.

Hädas lapsevanem pöördus veel Toila lasteaeda, mis on ehitatud 60 lapsele, aga kus reaalselt on lapsi veidi üle 40. "Seal selgus, et nüüd alles hakatakse tegelema sellega, et võtta ka nooremaid lapsi kui 2aastasi."

Anneli helistas veel Kohtla-Järve lasteaeda Rukkilill, Illuka ja Voka lasteaeda. "Mitte kusagil vabu kohti ei ole ja ei tule ka sügisel. Kuidas lahendada olukord, kui sissetulekut enam ei ole, tööle on tarvis minna, aga last lasteaeda panna ei ole võimalik?"

Lootust on

Jõhvi lasteaedades on 540 voodikohta, millest praegu on täidetud ligemale 500. Sellel ebakõlal on aga Jõhvi vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö nõuniku Katrin Tamme sõnul seletus.

"Vald kataks väga suures osas lasteaiakohtade vajaduse, kui 29 rühmaruumis oleks keskmiselt 18-19 last rühmas. Maksimumi saaksime praeguse seadusandluse juures juhul, kui meil oleks ainult aiarühmad. See tähendab, et ei oleks sõimerühmi (lapsed 1,5-3 aastat) ega liit- ja sobitusrühmi, kus saab olla maksimaalselt 18 last. Sel juhul jätaksime erilised lapsed tähelepanuta, kuid seda me ei tee."

Laste arvu rühmas reguleerib koolieelse lasteasutuse seadus, mille järgi saab aiarühmas olla maksimaalselt 20,  hoolekogu nõusolekul kuni 24 last. Sõimerühmas on lubatud laste arv 14, erandkorras 16. Enamikus sõimerühmades on hoolekogu lubanud erandit teha.

"Tahan rõhutada, et võimaldame maksimaalselt lasteaiakohti ja püüame arvestada lapsevanema sooviga saada koht konkreetsesse lasteaeda. Juhul kui seda ei ole võimalik kohe teha, pakume lapsele eelkõige lasteaiakohta, mida peab kohalik omavalitsus seaduse järgi tegema. Ja siis mõne aja möödudes − lapsevanema soovil ja koha vabanemisel − ka soovitud lasteaias. Selliseid juhtumeid on, kuid mitte palju," märkis Tamme.

Anneli lootus saada sõimekoht varem kui septembris pole siiski täiesti kustunud. Nagu ka nende vanemate lootus, kellele on teatatud, et sõimekohta ei saa ka sügisel.

Tamme selgitas, et uued rühmad avatakse augusti lõpus ja vanemaid teavitatakse veebruaris-märtsis, mil emad-isad annavad oma esialgse vastuse. Senine kogemus näitab, et augustiks on sõimerühma soovi asjus ümber mõelnud umbes 30 protsenti  vanematest. Seega asjaolud võivad muutuda.

"Sel aastal suutsime enamikule, kes soovisid õppeaasta jooksul tulla lasteaeda, sealhulgas sõimerühma, tagada koha mõne aja möödudes. Juhul kui vanemale on lubatud kohta septembrist, aga ta tahab seda varem, on see võimalik alles mai lõpust või juuni algusest, kui tekib vaba koht veel tegutsevates rühmades laste kooli või suvepuhkusele mineku tõttu. Kuid sellisel juhul ei satu laps oma rühma ja see on talle ebamugav."

Tamme lisas, et sõimekohti on võimalik reaalselt juurde tekitada alles tuleva aasta septembris, kui valmib uus gümnaasiumihoone ning  mõlemas olemasolevas koolimajas vabanevad mõned ruumid. Üks mõte on viia Jõhvi gümnaasiumi abiklassid Kalevipoja lasteaiast koolimajja, mis annaks võimaluse avada uus rühm. Vajaduse korral on võimalik avada rühm ka praeguse Jõhvi vene gümnaasiumi ruumides.

Naabrid teretulnud

Naaberlinn Kohtla-Järve suudab oma lapsed sõimekohtadega varustada ja pakub vahel õlekõrt ka Jõhvi lastevanematele. "Järve linnaosas oli veel hiljuti üksikuid vabu kohti, aga praegu on sõimerühmad nii Järve kui Ahtme linnaosas täis," ütles linnavalitsuse peaspetsialist hariduse alal Eha Karus.

Kohtla-Järvel leevendati aiakohtade nappust liitrühmade moodustamisega. Nii saab 2aastase, kes sõimerühma ei mahu, saata suuremate laste seltsi. "Meil ei ole praegu teravat probleemi − kui aegsasti esitada avaldus, saab ka koha. Iseasi, kui soovitakse konkreetsesse lasteaeda, mida ei saa alati tagada. Sel juhul on vanemad vahel nõus ka ootama," ütles Karus.

Sillamäel reformiti alusharidust viimati 2000. aastal. "See tähendab, et 14 aastat oleme suutnud hoida kolm suurt ja kaks väikest lasteaeda töös ning taganud kõikidele soovijatele koha," ütles aselinnapea Eevi Paasmäe.

Sillamäe lasteaedades leidub ka vabu kohti, sealhulgas sõimerühmades, kuhu võetakse vajaduse korral aastavanuseidki. "Võtame hea meelega vastu ka teiste omavalitsuste lapsed. Meie lasteaiad on renoveeritud ja enamikus neist on isegi bassein," rääkis Paasmäe.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles