Haigekassa soosib suurhaiglaid
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
13. aprill 2014, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erika Kruup, kes hakkas esimesena Ida-Virumaal pakkuma koduõendusteenust, peab ebaõiglaseks, et haigekassa eelistab lepingupartnerina Ida-Viru keskhaiglat, kelle kogemus on väiksem.
OÜ Koduõenduse juhatuse liige Erika Kruup on pöördunud haigekassa juhi Tanel Rossi poole sooviga, et haigekassa lähtuks partnerite valikul võrdsuse põhimõttest.
Nimelt on haigekassa kuulutanud välja teenusepakkujate lisavaliku aastateks 2014-2018. Haiglavõrgu arengukava haiglatega, teiste seas Ida-Viru keskhaiglaga, on koduõendusteenuse osutamise leping alanud viieaastaseks perioodiks juba sõlmitud. Kruup pahandas, et nüüd jagatakse teiste vahel keskhaigla ülejääki, mis paneb halvemasse olukorda väiksemad teenuseosutajad, teiste seas OÜ Koduõenduse, kes on pakkunud seda teenust kümme aastat.
"Olen ise algatanud ja arendanud koduõendusteenuse Ida-Virumaal. OÜ Koduõendus on olnud heaks partneriks haigekassale, Ida-Viru perearstidele ja kohalikele omavalitsustele. Kogu aja jooksul pole meie koduõed saanud ühtegi kaebust teenuse kohta. Vastupidi, meie teenused on saanud ainult positiivset tagasisidet."
Kruup leiab, et oluline on lähtuda demokraatlikule riigile omastest normidest ja pakkuda võrdseid võimalusi kõigile teenusepakkujatele. "Kõige tähtsam on minu arvates see, et inimesed oleksid teenusega rahul ja kvaliteet ei langeks."
Eelmisel aastal tegid osaühingu viis koduõde 4547 visiiti. Teeninduspiirkond hõlmab Kohtla-Järvet, Kohtla-Nõmmet, Illukat, Toilat ja Jõhvit.
Ida-Viru keskhaigla pakub koduõendusteenust alates 2006. aastast. "Praegu osutab seda teenust kolm koduõendusõde. Koduõendusteenusele annab saatekirja kas perearst või eriarst ning see on mõeldud patsientidele, kes oma tervisliku seisundi tõttu ei ole suutelised käima polikliinikus," selgitas keskhaigla taastus- ja hooldusravikliiniku juhataja Eveli Petrovits.
Ahistavad tingimused
Samamoodi näevad suures haiglas ohtu hooldusravi, uue nimega statsionaarse õendusabi osutajad. Nii kirjutas Põhjarannik aasta alguses Jõhvi vallavolikogu sotsiaalkomisjoni murest, et haigekassa võib hooldusraviteenuse rahastamise Jõhvis üldse ära lõpetada. SA Jõhvi Haigla juhatuse liige Tiiu Sepp kinnitas toona, et haigekassa pakkus jaanuari alguses lepingut, mille järgi on vähendatud nii hooldusravi juhtude arvu kui ravijuhu pikkust.
Ka Kruup, kes juhib ühtlasi Alutaguse hoolekeskust, näeb, et uued lepingupartnerite valikutingimused on väikestele teenusepakkujatele ahistavad. Alutaguse hoolekeskuses on praegu 18 õendusabi voodikohta, millest haigekassa on seni rahastanud pooli.
"Kui hakkasin hoolekeskust looma, oli minu huvi, et maja vastaks kõikidele eakate vajadustele. Krooniliste haiguste ägenemise ajal on vaja õendusabi, see pakub meie elanikele turvatunnet. Tänu EASi rahastusele saime selle teenuse välja arendada. Meie hoolekeskus on innovaatiline − milleks on vaja lõhkuda kvaliteetset ning hästi toimivat teenust, mida soovivad ka inimesed väljaspool meie maja? Meile tullakse saatekirjaga, kuhu on kirjutatud, et patsiendi või omaste soovil. Miks haigekassa ei analüüsi, kuhu inimesed ise minna tahavad?"
Arengukava kohustab
Eesti haigekassast kinnitati, et nii koduõenduse kui õendusabi teenuse rahastamine jaguneb jätkuvalt haiglavõrgu arengukava haiglate ja valikupartnerite vahel, kuid suund on tõepoolest suurhaiglate eelistamine.
"Haigekassa eesmärk on tagada kõigile Eesti ravikindlustatud inimestele kvaliteetse arstiabi võrdne kättesaadavus. Vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu arengukava kohustab meid sõlmima lepingud arengukavas nimetatud haiglatega. Ida-Virumaal on nendeks Narva haigla ning Ida-Viru keskhaigla," selgitas haigekassa avalike suhete juht Katrin Romanenkov.
Tema sõnul analüüsitakse iga uue lepinguperioodi eel tervishoiuteenuste kasutust piirkondade kaupa: kui palju käivad inimesed arsti juures, kui pikad on ravijärjekorrad jms. Lähtudes senisest teenuste kasutamisest ning kehtestatud põhimõtetest kujuneb järgmise lepinguperioodi raviteenuste maht.
Romanenkov lisas, et esmalt lepitakse haiglavõrgu arengukava partneritega kokku teenuste maht, mida nad on võimelised osutama. Juhul, kui suurhaiglad ei suuda tagada kogu piirkonna elanike raviteenuste vajadust, on võimalik välja kuulutada nn valikukonkurss lisapartnerite leidmiseks.
"Vahepealsetel aastatel on Ida-Viru keskhaigla ning Narva haigla võimekus osutada kvaliteetseid raviteenuseid märkimisväärselt suurenenud. Seda tänu Euroopa Liidu tõukefondidest ja teistest allikatest tehtud investeeringutele ning uute, just statsionaarse õendusabi osutamiseks mõeldud haiglakorpuste avamisele. Seetõttu ei ole võimalik kuulutada välja statsionaarse õendusabi valikut endises mahus," selgitas Romanenkov.