Särgjärv võttis Kuradijärvelt sügavaima järve tiitli

"Järved rõõmsalt jääs, Kuradijärv endiselt -79 cm, metsatulekahju kustutatud ja Kurtna sügavaim järv mõõdistamisel. Edukad välitööd," andis Jaanus Terasmaa nädal tagasi Facebookis oma tegemistest aru. Foto: Jaanus Terasmaa

Ametlikes andmebaasides Kurtna järvedest sügavaimaks nimetatav Kuradijärv pole seda tegelikult enam ammu, läinud nädalal tehtud mõõtmised kinnitasid kümne meetriga sügavaimaks hoopis Särgjärve. 

"Järvede ääres olevatel infotahvlitel on vananenud andmed - Kuradijärve sügavus võis 11 meetri kanti olla ehk enne eelmise sajandi seitsmekümnendate aastate suurt veetaseme langust," ütles Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa.

Ametlikke tulemusi pole

Möödunud nädalal tehtud mõõtmised andsid Kuradijärve sügavuseks seitse meetrit, Särgjärve sügavuseks mõõdeti aga kümme meetrit.

"Tundub, et Särgjärv võibki olla Kurtnas sügavaim," ei söanda Terasmaa seda praegu veel siiski ametlikult kinnitada. "Üks magistrant teeb järvedest oma magistritööd, mille käigus kaardistab üle kümne järve - mitut neist polegi varem üldse kaardistatud. Kui see töö ükskord valmib, siis võib need andmed ametlikuks lugeda."

Terasmaa peab Särgjärve sügavamaks muutumise põhjuseks Raudi kanali süvendamist seitsmekümnendate aastate algul, mille tulemusena kandis kiiremaks muutunud veevool järve põhjast setted minema.

Soe talv hoidis veetaset

Teadlaste "murelapsed" Kuradi- ja Ahnejärv ning Martiska järv on tänu soojale talvele oma jaanuarikuist veetaset hoida suutnud.

"Sademeid oli vähe, aga kõik need tulid veena alla, mitte ei jäänud lumena mitmeks kuuks ootele," ütles Jaanus Terasmaa, et jaanuarikuiste mõõtmistega võrreldes muutusi polnud: Ahnejärves oli veetase sentimeetri jagu alanenud, Martiska järves sama palju tõusnud ja Kuradijärves täpselt samal tasemel ehk siis 2012. a kevadega võrreldes 79 cm madalamal. Vähemalt polnud tänavu järsku langust nagu eelmise talve järel.

"Oleks olnud lund ja pikemalt miinus 20 kraadi, oleks praegu pilt ilmselt teine. Või äkki on järved saavutanud mingi stabiilsuse? Seda ei saa praegu muidugi kinnitada. Kui nüüd kuiv kevad peaks kuivaks suveks üle minema, eks siis ole näha, kuidas see mõjub."

Kuigi Kurtna kaitseala kaitsekorralduskava veel valmis pole, olid kolme Valgjärve juurde viiva tee otsa ilmunud sissesõitu keelavad ning kahes keeles sihtkaitsevööndist teavitavad märgid. Midagi siiski toimub.

Purk süütas kulu 

"Nõmmejärve juurde jõudes märkasime tossu tõusmas. Imestasime pisut, et nii vara keegi juba lõket teeb, siis saime aga aru, et tegelikult põleb hoopis järveäärne kulu. Kuna põleng algas üsna kalda peal ja tuul puhus järvelt, oleks asi võinud üsna hulluks minna, nii et meie sinna sattumine just sel ajal oli päris õnnelik juhus," rääkis Terasmaa.

Paarikümneruutmeetrise põlengu suutsid teadlased oma jõududega kustutada. "Tulekustutit polnud vajagi, piisas jalgupidi peal tampimisest."

Sealsamas kaldapealsel jäid silma klaaspurk ja -pudel, ilmselt nendest kulu põlema läkski.

Väikesed metsajärved olid nädal tagasi veel poole kuni kahe kolmandiku osas jääs, suurematel polnud jääst enam märkigi.