Kohtla-Nõmme suusamaja ootab tegusaid inimesi

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suusalaenutust ei pakutud suusamajas juba paaril eelmisel talvel; tänavu jaanuarist on see paremate aegade ootel päriselt suletud.
Suusalaenutust ei pakutud suusamajas juba paaril eelmisel talvel; tänavu jaanuarist on see paremate aegade ootel päriselt suletud. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Nõmme vald loodab leida tegusaid (spordi)huvilisi, kes suusamaja enda hallata võtaksid  ja ka suusaradadele rohkem tegevust tooksid.

Mai lõpus viis Kohtla-Järve spordiseltsi  Kalev juht Ilmar Taluste Kohtla-Nõmme vallavalitsusse isiklikult kohale kirja, milles väljendub mure suusaradade ja suusamaja tuleviku pärast.

"Kohtla-Nõmmel on suusasporti harrastatud ja suusavõistlusi korraldatud juba enne II maailmasõda. Suusaradade ettevalmistamine, võistluste korraldamine ja suusamaja ehitus on olnud paljude kohalike entusiastide kätetöö ja mõnelegi − Richard Rooden, Ain Luuk, Rein Mäe − lausa elutöö. /---/

Tänaseks on kujunenud olukord, kus Kohtla-Nõmme talvekeskuse murdmaaradasid ei hooldata või tehakse seda juhuslikult ning suusamaja seisab kasutult ja on lagunemisohus. Ka möödunud talve kesised lumeolud oleksid võimaldanud, nagu näitab teiste Ida-Virumaa suusakeskuste praktika, suusarajad harjutamiskõlblikuna hoida ning suusaneljapäevakuid ja traditsioonilisi võistlusi korraldada."

Spordiühingu Kalev üldkogu ja juhatuse nimel nimetab Taluste Kohtla-Nõmme vallavalitsuse tegutsemist vastutustundetuks ning nõuab normaalsete suusatamise ja tervisespordi harrastamise tingimuste taastamist.

Spordirahvale oluline

"Aastakümneid on vald leidnud võimaluse suusakeskust toetada ja käigus hoida. Eelmisel talvel ei toimunud seal ühtegi võistlust, radu ei olnud, valgustust ei olnud, suusamaja ei töötanud," rääkis kahjutundega Järve spordiklubi juhatuse liige, legendaarne suusatreener Jüri Schmidt.  "Maja võib ju olla kehvas seisus, aga kui seal mingeid töid ei tehta, siis midagi paremaks ka ei lähe."

Schmidt ja Taluste räägivad, et Kohtla-Nõmme suusaradu kasutavad peale kohalike inimeste ka naaberomavalitsuste elanikud, kel on sinna lähem minna kui näiteks Pannjärvele.

Aprillis toimus Kalevi aastakoosolek ning Taluste sõnul just seal võetigi jutuks, et selts võiks aidata Kohtla-Nõmme vallajuhte suusakeskuse olulisuses ja suusamaja taasavamise vajalikkuses veenda.  "Spordirahvale on see ikka väga oluline.  Jutt pole ju üksnes suusahooajast, seal saab võistlusi ja üritusi korraldada ka muul ajal," tõi ta näiteks seal aprillis toimunud Kohtla-Järve koolinoorte krossijooksuvõistlused Mart Vildi auhindadele.

Taluste arvates võiks vallajuhid aktiivsemad inimesed − nii kohalikud kui naaberomavalitsustest − kokku kutsuda ja ühiselt arutada, mis sellest keskusest saab. "Seal võiks tegutseda mõni mittetulundusühing," pakkus ta.

Huvilisi pole leitud

Kohtla-Nõmme vallavolikogu esimees Tarmo Kütt kinnitas, et suusakeskus ja suusamaja on vallajuhtidel juba mõnda aega aktiivse tähelepanu all. "Kindlasti ei plaani me seal tegevust lõpetada, eesmärk on säilitada suusamaja praegune funktsionaalsus. Tahame leida asjalikud inimesed, kes seda arendama hakkaksid. Kõige parem, kui selle võtaks enda hallata mõni spordiühing; vald omanikuna on valmis omafinantseerimisel kaasa aitama."

Kütt rääkis, et mõni aeg tagasi saadeti inimestele, kellelt võinuks asja vastu huvi oodata, kutsed asja ühiselt arutada. "Suusamaja juurde tulid seekord kolm volikogu ja kaks vallavalitsuse liiget − mitte ühtegi huvilist," tõdes ta, et ilmselt tuleks suusamaja tuleviku asjus ideekonkurss korraldada.

Mullu sügiseni suusamaja hallanud SA Kohtla Kaevanduspark-Muuseum juhatuse liige, Kohtla-Nõmme endine vallavanem Illart Jool meenutas, et  1985. aastal Kohtla kaevanduse ehitatud suusamajas tehti viimati suuremaid töid aastatel 2003 - 2006, kui vallal oli kasutada riigi poolt tervisekeskustele eraldatud raha.

"Siis ehitati sinna eraldi veetorustik ja keldrisse oma katlamaja − varem sai maja nii vett kui sooja kaevanduse katlamajast.  Jooksvat remonti on seal ikka tehtud, siit-sealt kõpitsetud, aga midagi suuremat mitte. Üritasime kolmel-neljal korral raha taotleda, et katus ja fassaad korda teha, aga meie taotlused ei olnud edukad," tunnistas ta.

Tänavu jaanuaris otsustas vallavalitsus suusamaja konserveerida.  Vallavanem Riina Sooäär ütles siis, et hoone kordategemiseks otsitakse võimalusi mõnest programmist lisaraha saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles