Sinimäe kooli ehitus on ajakavast maas

Töömehi on ehitusel toimetamas küll iga nurga taga, ent lõpptähtajani jäänud vähem kui kolmest nädalast lõpuni jõudmiseks ilmselt ei piisa. Foto: Peeter Lilleväli

Veebruaris alustatud Sinimäe koolimaja ehitus peaks juulikuuga lõppema, ent ilmselgelt jääb osa töid augustisse ning neid tuleb hoone sisustamisega klapitada.  

14. mail peeti Sinimäe kooli ehitusplatsil lasteaia, 3. juulil koolimaja sarikapidu.

"Kui jätame kõrvale mõne pumbamaja või reoveepuhasti, siis taasiseseisvunud Eesti ajal on see Vaivara vallavalitsuse ainuke uusehitis," toonitas Vaivara vallavanem Heiki Luts viimatisel peol selle ehitise olulisust.

Ehitustööde lõpptähtajaks seati jaanuaris lepingut sõlmides 31. juuli - et augustis saaks ruume sisustades rahulikult sisse eldada.

"Kaks-kolm nädalat on ehitaja praegu graafikust maas," nendib abivallavanem Mati Männisalu reede hommikul ehitusplatsil seistes. "Uue tähtajaga lepingut praegu veel ei ole, ehkki juttu on sellest olnud. Initsiatiiv selleks peaks ikka ehitaja poolt tulema, meie ei saa nende võimeid hinnata. Aga teinekord teevad ehitajad viimasel hetkel imesid - äkki sünnib see ime ka siin," pole ta päriselt lootust kaotanud.

Männisalu väidab küll, et koolimaja ehituse koha pealt elatakse vallamajas päev korraga, ent tunnistab samas, et igaks juhuks mõeldakse ka tagavaraplaanidele.

"Kool on olnud nagu mustlaslaager - oleme pärast põlengut juba neli korda kolinud," tahab ta väga uskuda ehitaja lubadust, et lapsed peavad 1. septembril oma kooli saama.

Ehitajale keeruline hoone

Ehitusplatsil jagub töömehi nii hoone sisemusse kui väljapoole. Kusagil puuritakse, kusagil veetakse kaableid, kusagil pannakse aknaid ette, kusagil lihvitakse seinu...

Männisalu hinnangul olevat tunda mõningast juhitamatust ja organiseerimatust ning projekti juhtimine võiks olla paremal tasemel. Mis tähendab, et praegu tuleks teha pikemaid päevi ja tegutseda rohkem ka nädalavahetustel.

Objektijuht Annika Tee ütleb tööde tähtajaks valmis jõudmise kohta pärimise peale, et ta ei tahaks sellele küsimusele vastata, ja liigub siis korrus kõrgemale asju ajama.

"Ehituse konstruktsioon on tõepoolest keerukas, me ei tahtnud mingit tavalist paneelidest karpi. Aga see oli algusest peale teada ja kui see kelleski tähtaja suhtes kahtlusi tekitas, poleks vaja olnud pakkumist teha," ei pea Männisalu seda tõsiselt võetavaks põhjenduseks.

Soomlasest arhitekti Vesa Jäntti tehtud eskiisprojekti järgi ehitatav hariduskompleks tekitab kohalikus rahvas vastakaid tundeid: mõnele meeldib väga, mõni laidab sellesse kohta sobimatuks ja ütleb, et vana koolimaja oli ikka ilusam. Enim tähelepanu pälvivad nii kiitjatelt kui laitjatelt eri suurusega aknad, mis hoonele kahtlemata omapära lisavad.

Hooned mitmel tasapinnal

Koolimaja teisel korrusel akna all seistes avaneb vaade kõnniteekividega kaetud sisehoovi. Alumisel korrusel paiknevatest algklassiruumidest avanevad sinna uksed, nõnda et nooremad õppurid võivad otse klassitoast õue astuda ja õuesõppest osa saada. Vanematel klassidel tuleb sisehoovi jõudmiseks pisut rohkem maad kõndida.

"Sinna tuleb järgmises etapis spordihoone, mis varjab sisehoovi külma põhjatuule eest ära," viitab Mati Männisalu paremale. Järgmisena viitab vasakule, kuhu on võimalik tulevikus täienduseks teine lasteaiaplokk ehitada.

"Eile näiteks kirjutas end valda sisse kümme uut inimest, neist kuus last," ei pea ta sugugi utoopiliseks, et ükskord ongi selle hoone järele vajadus olemas.

Õues on tulevane parkla juba killustikaluse saanud; tulevase spordiplatsi ehk korvpalliväljaku kohal seisavad praegu veel konteinerid.

Teisel pool maja on teine sisehoov, mida piiravad küttehoone (sinna tulevad maasoojuspumbad) ning toiduainete hoidla ja jäätmemaja.

Selles küljes on koolimajal koguni kolm korrust. Männisalu räägib, et krundi kõrgema ja madalama osa kõrguste vahe on kümme meetrit ning arhitekt kasutas selle ära ja "istutas" hoone järsule nõlvale. Kool ja lasteaed paiknevadki eri tasapindadel.

Kujuneb kogukonna keskuseks

Kooliosa fassaad on soojustatud ja ootab viimistlemist - laudis peale ja avatäited ette. Lasteaia osal on juba aknad ja uksed ees. Kummagi lasteaiarühma jaoks on kaks ruumi - kahe suure ja kahe väikse aknaga valgusküllane mängutuba ning kahe pisikese aknaga hämaram magamisruum -, lisaks avaram ruum ühisteks ettevõtmisteks. Söömas hakatakse käima sealsamas, kus koolilapsedki - aatriumis, mida saab kasutada ka saalina ning mitte üksnes kooli enda ürituste tarbeks.

Kuna koolihoonesse kolib ka rahvaraamatukogu ning sisustatakse internetipunkt, samuti on seal võimalus huvitegevusega tegeleda, usub Männisalu, et kogukonna jaoks saab sellest majast midagi enamat kui lihtsalt koolimaja. Järgmisena kavandatav spordihoone lisab kompleksile veelgi väärtust.

Olulisemad sisustushanked on juba tehtud: mööbli tarnib ja paigaldab AS Kitman Thulema, köögiseadmed tulevad firmalt Bestmark. Veel on vaja soetada tehnoloogiaklasside sisustus ja üht-teist muud väiksemat.

"Eks ta keeruline ole, kui ehitustööd veel käivad ja samal ajal mööbliautod juba saabuvad, aga kuidagi peame hakkama saama," ütleb Mati Männisalu. "Lapsed ja lastevanemad käivad alailma ehitusplatsi ääres vaatamas - kõik ootavad väga, et 1. septembril saaks juba siin kooliaastat alustada."