Kogukonna pärl tõmbas Vadi külas elu käima

Aire ja Vahur Jago oskasid panna vadilased end ühtse kogukonnana tundma ja ühiste eesmärkide poole püüdlema. Foto: Erakogu

Külaliikumine Kodukant tunnustas tänavu kogukonna pärli tiitliga Avinurme vallas Valdi külas elavat Aire ja Vahur Jago perekonda.

"Kolhoosiaja lõppedes oli Vadi külas ainult üks laps, mõni aasta tagasi oli lapsi üle kahekümne," peab Jagode pere kogukonna pärlile kandideerima esitanud Krista Pedak seda suuresti ennekõike Aire Jago teeneks.

"Tema kaasas mehe ja tütre ning suutis oma küla elanikke veenda, et kui nad ise midagi ei tee, ei tule mitte keegi nende eest asju ära tegema. Just Aire suutis panna inimesed vaimustuma Vadi muusika- ja lauluseltsi taastamisest ning innustuma vana koolimaja seltsimajaks taastamisest. Nad nägid projektidega tohutult vaeva, omaosaluseks koguti raha külaelanikelt − aga see suur ühine unistus, mille poole püüeldi, pani küla elama."

Ideede mootor 

Jüri-Henn Uuetoa, Vadi küla eelmine külavanem (praegu on selles ametis Aire Jago), meenutas, et kui ta aastal 1996 perega Tallinnast Vadile kolis, kaasas Aire Jago neid üsna kohe külaelu elavdamisega seotud tegevustesse.

"Aire on külas kogu aeg ideede mootor olnud. Ja mitte ainult ideid pakkunud, vaid kogu perega igas asjas ka käed külge löönud. Kõige suurem ettevõtmine oli endise koolimaja renoveerimine seltsimajaks, siis tuli laululava ehitamine, laste mänguväljaku rajamine... Need olid meeletud ettevõtmised! Aga ära tegime! Külarahvas on nende tegemiste kaudu rohkem koondunud ja ühtehoidvam," rääkis ta.

Avinurme külavanemate koja juhatuse liikmena tunnustab Krista Pedak Aire Jago aastatetagust oskust külaelanikke veenda, et kui nad ise midagi ei tee, ei tule keegi teine seda nende eest tegema. "Ta suutis panna inimesed vaimustuma Vadi muusika- ja lauluseltsi taastamisest, koolimaja renoveerimisest. Jagode pere pani küla elama, inimestel tekkis ühine suur unistus, mille poole püüelda."

Küla kaardil hoida 

"Aastal 1997 oli selline aeg, kus mõnegi küla nimi Eestimaa kaardilt kadus. Eks meil oli hirm, et kui külas midagi ei toimu, siis kaob ka Vadi küla ära," rääkis Aire Jago, kelle esivanemad on Vadil elanud vähemalt seitse põlve ning kes ema ja vanaema juttudest teab, mis seal külas on kunagi olnud ja tehtud. "Mõistsin, et kohalik omavalitsus polegi võimeline meil midagi tegema ja pealegi on ju nii, et kui keegi võõras teeb, siis seda ei osata hoida. Külaelanikud olid kuidagi üksi ja omaette, meie-tunnet enam ei olnud. Pärast seda kui kauplus ja piimapukid ära kadusid, ei saanudki viis kilomeetrit pika küla rahvas enam kusagil kokku."

Aire Jago tõdeb, et kui inimesed omavahel ei suhtle, siis ei tihka nad ka abi küsida − kas või selleks, et kellegi autoga Avinurmesse poodi pääseda. Buss ju Vadile ei käi.  "On suuri ja tugevaid peresid, kes tulevad ise toime, aga on ka neid, kes abi vajavad − ja me pakume seda ise, mitte ei oota, et küsima tullakse," kinnitab ta, et murest teada saades astub ikka keegi pere juurest läbi ja küsib, kas millegagi aidata saab. "Juba selline pakkumine ise on toeks."

Aeg oli õige 

Koolimaja renoveerimisest rääkides tõdes Aire Jago, et küllap oli aeg selle jaoks õige, sest juba esimeste talgutega pääses kõik nagu paisu tagant lahti. "Üle kolmekümne inimese tuli kohale: koristati, remonditi küttekoldeid, lapiti katust, löödi aknaaugud laudadega kinni. 10. oktoobril tuli mõte ja 15. novembril pidasime selles majas juba esimese peo, kuhu tuli kohale 120 inimest! Selsamal peol hakati rääkima laulu- ja mänguseltsi taastamisest ja oli tunda tahtmist tegemistes kaasa lüüa."

Elanikke on Vadi külas juba väheks jäänud − püsivalt elab seal 42 inimest, majapidamisi on kakskümmend. Parematel aastatel oli üksnes lapsi kolmkümmend.

Suviti on külas rahvast rohkem. Mitte ainult vanematekoju külla tulevate laste pärast, vaid oma osa annavad ka suvitajad.

"Kui me sajandivahetusel oma arengukava koostasime, siis seda ei osanud küll ette näha, et Vadist saab puhkeküla. Meie renoveeritud seltsimaja renditakse päris palju, kasutamist leiab ka korrastatud puhkeala. Olgu või suvitajad − me tõmbame ka nemad oma tegemistesse kaasa," tõdes Aire Jago, et küla aktiivsete inimeste tegutsemisvalmidus on suurem kui sihtgrupp, kellele seda kõike teha.

Siseminister Hanno Pevkur tunnustab kõiki tänavusi pärliperesid 4. oktoobril Raplamaal Pirgu mõisas.