:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2019/05/26/12202094t1h3f0b.jpg)
Iduvirulaste huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu oli nii leige, et valimisaktiivsus jäi kõvasti alla nii Eesti keskmisele kui ka viie aasta tagusele näitajale.
Ida-Virumaal jäi valimisaktiivus alla 25 protsendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaal käis hääletamas vaid 24,3 protsenti ehk vaid iga neljas inimene, kel selleks õigus on. Eesti keskmine valimisaktiivsus oli neil valimistel 37,3 protsenti.
Viis aastat tagasi toimunud Euroopa Parlamendi valimistel olid idavirulaste valimisaktiivsus märksa suurem - 30,7 protsenti ja see näitaja andis maakondade arvestuses tookord kümnenda koha. Seekord jäi Ida-Virumaa kindlalt viimaseks ja oli ainus maakond, kus valimisaktiivsus jäi alla 30 protsendi.
Et Ida-Virumaa kipub neil valimistel jääma valimisaktiivsuse poolest Eesti maakondadest punaseks laternaks, andsid selget märku juba pühapäeval kella 12 seisuga avaldatud valimistel osalemise tulemused. Kui Eestis keskmiselt oli selleks ajaks valimas käinud 29,1 protsenti valijatest, siis Ida-Virumaal vaid 17,1 protsenti.
Põhjarannikule teadaolevalt oli maakonna keskmisest kõrgem valimisaktiivsus maakonnakeskuses Jõhvis, kuid kahes suuremas linnas Narvas ja Kohtla-Järvel jäid huvi valimiste vastu eriti madalaks.
Ida-Virumaa paistis nigela valimisaktiivusega silma ka märtsis toimunud riigikogu valimistel, kus osales 48,2 protsenti valijatest, samal ajal kui Eesti keskmine näitaja ulatus 63,7 protsendini.