/nginx/o/2019/12/04/12788033t1h1a84.jpg)
Mäetööstus oli Eestis üks väheseid majandusharusid, kus tänavu kolmandas kvartalis vähenes keskmine brutopalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes.
Töökohtade vähenemise kõrval langesid kaevandustes ka sissetulekud
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
5. detsember 2019, 00:00
Kui mullu kolmandas kvartalis oli statistikaameti andmetel keskmine brutopalk mäetööstuses 1594 eurot, siis tänavu samal perioodil langes see 3,1 protsenti ehk 48 euro võrra 1546 eurole.
Kui valdkondade arvestuses püsis mäetööstus palju aastaid infotehnoloogia, panganduse ja energeetika järel neljandal kohal, siis nüüd langes ta kaks kohta tahapoole: mööda läksid riigipalgalised ja teadustegevus.
Kaevurite keskmise palga vähenemine tulenes põhiliselt sellest, et suur osa Eesti Energia kaevuritest oli just tänavu kolmandas kvartalis sundpuhkusel, mille ajal maksti neile tavapärasest oluliselt väiksemat tasu. Mäetööstuse statistiline palgatase peaks neljandas kvartalis taastuma, sest sel perioodil pole sundpuhkusi enam olnud, koondatud kaevurid langevad palgaarvestusest välja, aga tööle jääjatel peaks taastuma varasem palgatase.
Energeetikas kasvasid palgad aastaga 8 protsenti ja ulatusid 1858 euroni.
Kolmanda kvartali tagasilöögist hoolimata jääb kaevurite palgatase endiselt kõrgemaks Eesti keskmisest, mis oli 1397 eurot.
Ida-Virumaa keskmine brutopalk oli kolmandas kvartalis 1111 eurot, mis andis maakondade pingereas 9. koha. Aastaga on palgad tõusnud 8,1 protsenti, mis on samas suurusjärgus Eesti keskmise palgakasvu tempoga.
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli kolmandas kvartalis keskmine mediaanväljamakse 1100 eurot. Selles arvestuses on aga Ida-Virumaa 867 euroga maakondade lõikes ülekaalukalt viimasel kohal. Koht eespool oleval Valgamaal oli see näitaja 931 eurot.
Palgasaajaid oli Ida-Virumaal kolmandas kvartalis 52 791, kelle maksti kvartali jooksul kokku 153,7 miljonit eurot. See on vaid pisut vähem kui Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal kokku.