Narvas tähistatakse Vabadussõja relvarahu aastapäeva

Relvarahu aastapäeva tähistamiseks korraldatakse Peetri platsil pidulik rivistus ja relvanäitus. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Reedel, 3. jaanuaril möödub 100 aastat päevast, kui lõppes sõjategevus Vabadussõjas, ning seda tähistatakse Narvas Peetri platsil piduliku rivistuse ja relvanäitusega. 

Meenutamaks vabadusvõitlejate kangelastegusid ning andmaks au sõjas langenutele, korraldab 1. jalaväebrigaad koostöös Narva linnavalitsuse, kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveametiga Narvas Peetri platsil rivistuse ning relvanäituse.

"Narva linn ning selle tugev kaitse mängisid meie riigi ajaloos väga märgilist tähendust: kolmele vastase pealetungile vastu pidanud linn, vabadusvõitlejad ja Narva elanikud aitasid Eestil iseseisvust kinnistada. Sel reedel tuleme me Narva linna südames Peetri platsil kokku selleks, et meenutada Narva linna ja siinsete inimestega saja aasta taguseid sündmusi ning anda au nendele, kellele oli oma riik elutöö," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Tähtpäeva tähistamine Peetri platsil algab kell 10.15 piduliku rivistusega, kell 10.30 meenutatakse Vabadussõjas langenuid üle-eestilise vaikuseminutiga. Pärast rivistust saab kella 13ni tutvuda 1. jalaväebrigaadi üksustes, liitlaste lahingugrupis ning jõustruktuurides kasutusel oleva tehnika ja relvadega.

Vabadussõda oli sõda Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist kuni 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu. Vabadussõja tulemusel tõrjuti Punaarmee Eestis välja ning tunnustati 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga Eesti riiklik iseseisvus.