Silmet kavandab Ida-Virumaale sadade töökohtadega püsimagnetite tehast

Praegu Sillamäel tegutsev metallurgiaettevõte NPM Silmet kavandab Ida-Virumaale püsimagnetite tehast, kus saaks tööd mitusada inimest.

Silmeti metallurgiatehas asub alates eelmise sajandi keskpaigast Sillamäel. Kuhu Ida-Virumaal tuleb püsimagnetite tehas, on esialgu veel lahtine. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

OÜ NPM Silmet juhatuse liige Raivo Vasnu selgitas, et investeerimisotsus võetakse vastu jaanuaris ja tehas peaks valmima 2024.-2025. aastal.

Töökohtade arv tulevases tehases võib ulatuda 200st kuni tuhandeni. See sõltub Vasnu sõnul sellest, kui suur tehas tuleb ning milliseks kujuneb selle automatiseerituse tase. "Eesmärk ei ole iga hinna eest hästi palju odavaid töökohti luua. Vaadates tööjõuturu olukorda, oleks mõistlikum luua rohkem automatiseeritud tootmist, kus on töökohti vähem, aga need inimesed, kes seal töötama hakkavad, teenivad paremat palka," ütles ta, märkides, et uude tehasesse on vaja inimesi, kes oskavad masinate ja seadmetega ümber käia.

Tehas murraks Hiina monopoli

Praegu 425 töötajaga NPM Silmet on tegutsenud juba aastakümneid Sillamäel ning seal on kavas laiendada hüdrometallurgia tootmist, kuid püsimagnetite tehase asupaik Ida-Virumaal on veel lahtine. Ainuüksi selle tootmishoone vajab kuue hektari suurust ala. "Oleme vaadanud Ida-Virumaal päris mitmeid krunte," lisas Vasnu.

Mõistlikum on luua rohkem automatiseeritud tootmist, kus on töökohti vähem, aga need inimesed, kes seal töötama hakkavad, teenivad paremat palka.

Raivo Vasnu

Püsimagneteid kasutatakse Raivo Vasnu sõnul kõigis harjadeta mootorites, milleta ei saa muu hulgas teha ei elektriautosid ega tuulikuid. "95 protsenti kogu maailma püsimagnetitest valmistatakse praegu Hiinas," rääkis ta, "samas nende magnetide valmistamiseks vajalik neodüüm tuleb väga suures osas Sillamäelt."

Neodüüm jõuab Sillamäelt Hiinasse Tai kaudu. Silmet on Vasnu sõnul praegu maailma suurim neodüümi ja haruldaste muldmetallide tootja väljaspool Hiinat. "COVIDi ja tarneahelate probleemide tõttu tekkis Euroopa autotootjatel vastupandamatu tahtmine tuua püsimagnetite tootmine Euroopasse. Praegu on täielik sõltuvus ühest riigist − Hiinast. Kunagi mingil kummalisel kombel otsustati maailmas, et las hiinlased tegelevad sellega," rääkis Vasnu, lisades, et püsimagnetite tootmine on küllaltki kõrgtehnoloogiline töö.

Et maailmamajandust paremini oma kontrolli all hoida, toetab Hiina riik Vasnu sõnul oma püsimagnetite tootjaid, makstes tagasi 13 protsenti kuludest. "Meie tootmishinnad ei erine Hiina omadest märkimisväärselt, aga arvestades nende riigipoolset toetust, oleks vabal turul nendega väga keeruline konkureerida," lausus Vasnu, märkides, et NPM Silmet soovib seetõttu saada tehase rajamiseks toetust Euroopa Liidult. "Käivad läbirääkimised, et saada investeeringutoetust. Mingid tasakaalustavad mehhanismid peaksid olema."

Üks osa rohepöördest

Tehase rajamiseks on alustanud koostööd majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Sillamäel tegutseva metallurgiafirma NPM Silmeti emafirma Neo Performance Materials.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul aitaks Neo investeering ehitada Ida-Virumaale suurtehase, mis on oluline nii rohepöördeks, strateegiliste muldmetallide tootmiseks kui ka uute kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks. "Neo tulevikuinvesteeringud aitaksid oluliselt kasvatada Eesti ja kogu Euroopa tootmisvõimekust ning tarneahelate kindlust haruldaste muldmetallide ja magnetite valdkonnas," ütles Sutt.

Põhjarannikule teadaolevalt on tehase asupaigana varem kaalumisel olnud ka Rootsi.

Minister Sutt tundis heameelt, et Neo Performance Materials näeb eelistatud laienemiskohana Eestit. "Oleme leidnud ringmajandust ja keskkonnasäästlikkust kõrgelt väärtustavale ettevõttele nende tootmise laiendamiseks hästi sobivaid asukohti Eestis. Neo laienemine Eestis pakub suurepärase võimaluse suurendada rohepöörde seisukohast väga oluliste tehnoloogiate kasutuselevõttu Euroopas," lisas Sutt.

Ida-Virumaa kasuks otsustamisel võib muu hulgas rolli mängida ka võimalus saada toetust Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist, kus Ida-Virumaa põlevkivijärgse majanduse ülesehitamiseks on kavandatud 340 miljonit eurot.

Neo Performance Materialsi tegevjuhi ja direktori Constantine Karayannopoulose hinnangul võimaldaks tehas tuua Neol Eestisse märkimisväärsed investeeringud. "Kuigi selline laienemine on praeguses turuolukorras üsna keeruline, loodame leida Eesti ja Euroopa Liidu organisatsioonide seast potentsiaalseid partnereid, kes aitaksid laienemise ellu viia," lausus Karayannopoulos.