/nginx/o/2024/04/04/15982929t1h0aab.jpg)
79aastasena suri Purtses elanud skulptor Lembit Palm, kes lõi muuhulgas nii kaevuri kuju Kivõlis kui ka Otto Wilhelm Masingu mälestussamba Lüganusel.
Suri Purtses elanud Eesti tuntud skulptor Lembit Palm
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
4. aprill 2024, 17:29
Eesti Kunstnike Liit märgib järelhüüdes, et Lembit Palmi vabaskulptuurid peegeldavad erinevaid trende eesti skulptuuris uuenduslikest ja väga kreatiivsetest aastakümnetest ning osa tema loomingulisest energiast oli suunatud ka pedagoogitööle.
Ta on õpetanud lapsi nii Jõhvi kui ka Kiviõli kunstikoolis. Aastatel 1977–1988 töötas ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna ja alates 1993. aastast samas (toonase nimega Tallinna Kunstiülikoolis) skulptuuriosakonnas assistendina, õpetades hinnatud meistrina erinevaid skulptuuritehnikaid.
/nginx/o/2024/04/04/15982993t1h7ee2.jpg)
2022. aastal valminud ja Kiviõli uuele keskväljakule paigautatud kaevuri skulptuuri tegemise ajal rääkis Lembit Palm Põhjarannikule, et rajas oma sünnikodusse Purtsesse ateljee, kus muuhulgas on valminud ka Georg Lurichi kuju, mis asub Väike-Maarjas.
Lisaks kaevuri kujule Kiviõlis ja Masingu mälestussambale Lüganusel on Lembit Palmi töödest Ida-Virumaal veel Jõhvi kontserdimaja juures asuv päikeseratas, mis valmis sajandi alguses Jõhvi kivipäevade ajal.
In memoriam Lembit Palm
27. X 1944–1. IV 2024
Skulptor Lembit Palm on sündinud Virumaal Purtse-Uuekülas kalurist taluniku perekonnas. 1949. aastal küüditati perekond Krasnojarski kraisse, Palm naases kodumaale 1956. aastal.
Esialgse kunstihariduse omandas ta Tartu Kunstikoolis, kus õpingute vahele tuli teha pikem paus leivatöö tõttu „Kohtla“ kaevanduses, millele lisandusid aastad armeeteenistuses. Ta lõpetas Kunstikooli aastal 1969, asudes õppima Kunstiinstituuti, mille lõpetas skulptuuri erialal 1974. aastal. Ka näitustel osalemist alustas ta 1974. aastal, oli regulaarne esineja Riia skulptuuri kvadriennaalidel ja esines 1987. aastal näitusel „Nõukogude Eesti kunst“ Moskva Kunstide Keskmajas jm. Ta esines Baltimaade kunsti näitusel Rootsis 1994. aastal ning paljudel skulptorite ühisnäitustel kodumaal. Tema esimene isiknäitus toimus 1978. aastal Tallinna Kunstihoone salongis, 1980. aastal esines ta koos abikaasa skulptor Hille Palmiga Tartu Kunstimuuseumis, 1994. aastal Rahvusraamatukogus ning samal aastal ka Purtse linnuses. Oma 60. juubelit tähistas Lembit Palm isiknäitusega skulptorite loodud G-galeriis (ka galerii „Sammas“, nüüd Vabaduse galerii). Näitust „Pime kala“ jäidki saatma kriitikute kahtlused, kas tõsine skulptor ei ole mitte „vaatajale väikese vimka keeranud“. Loomingut meenutades oleks kohane meenutada ka osavõtte rahvusvahelistest jää- ja lumeskulptuuri sümpoosionidest ning võistlustest koos hea sõbra professor Jaak Soansiga 1980. aastate lõpus ja 1990. aastail.
Osa Lembit Palmi loovast energiast oli suunatud pedagoogitööle. Aastatel 1977–1988 töötas ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna ja alates 1993. aastast samas (toonase nimega Tallinna Kunstiülikoolis) skulptuuriosakonnas assistendina, õpetades hinnatud meistrina erinevaid skulptuuritehnikaid. Lembit Palm oli Eesti Kunstnike Liidu liige 1979. aastast.
Lembit Palmi vabaskulptuurid peegeldavad erinevaid trende eesti skulptuuris uuenduslikest ja väga kreatiivsetest aastakümnetest. Ta astus loomingulisse ellu ajal, mil siinses kunstis algas pronksskulptuuri võidukäik. Hea portretistina olidki esimesed avalikusesse jõudnud teosed väärismaterjali viidud portreeskulptuurid, näiteks Artur Kapi karakterportree (1978, pronks) heliloojate Kappide muuseumis ja hoopis erinev kammerliku lähedustundega loodud „Abikaasa portree“ (1978, pronks) Eesti Kunstimuuseumis. 1970. aastaid iseloomustavad ka erinevates materjalides teostatud abstraheeritud ja stiliseeritud figuurid, nagu „Pruut“ (1975, puu) või „Hüpe“ (1976, plast) Tartu Kunstimuuseumi kogus ja „Istuv skulptuur“ (1974, tina) Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogus. Oma vabaloomingus on Lembit Palm loonud ka mõningaid poolabstraktseid suure üldistusega marmorskulptuure, nagu Tartus 2006. aastal toimunud Carrara marmori sümpoosionil loodud „Naine tuules“. 1980. aastatel on valminud dünaamilises liikumisillusioonis figuure, nagu „Tõkked“ ja „Barjäär“ Tartu Spordimuuseumis, aga ka monumentaalse taotlusega teoseid, nagu „Sahad“ (1980, pronks) või „Ristpaelsaadetid“ (1989, graniit) Eesti Kunstimuuseumis.
Lembit Palmi monumentaallooming jaguneb mitmele aastakümnele. 1976. aastal valmis II Maailmasõjas hukkunute ühishaua dolomiidist tähis Kuressaare lossihoovis. See monument küll likvideeriti muutunud ühiskondlikes oludes 1990. aastal. 1995. aastal taastati Rakveres algselt 1935. aastal rajatud Palermo metsa massimõrva mälestusmärk (skulptor August Vomm). Lembit Palm on taastatud dolomiitarhitektoonil paikneva pronksist bareljeefi autor. 1992. aastal taastati punavõimude poolt hävitatud Amandus Adamsoni Rakvere Vabadussõja mälestusmärk (Lembit Palm, arhitekt Kuno Raude). Tallinna Tehnikaülikooli energeetikahoone ees asub Lembit Palmi skulptuur „Põlev kivi“ (2002, põlevkivi, metall). Skulptor Amandus Adamsoni loominguga tekkis lähedane suhe ka Väike-Maarja keskväljakule skulptuuri luues. 2018. aasta kevadel suure pidulikkusega avatud Georg Lurichi 2,5 m kõrgune pronksskulptuur graniidist maakeral on loodud Adamsoni 1903. valminud Lurichi skulptuuri „Tšempion“ eeskujul. Lembit Palmi on nimetatud Virumaal Purtse skulptoriks. Sealne maakodu on andnud tõepoolest võimalusi modelleerida monumentaalseid teoseid. Veel 2022. aastal valmis siin elusuurune realistlik „Kaevuri“ figuur, mis valati pronksi ning seisab nüüd teraspuuriga õlal Kiviõli linna keskväljakul. Skulptuur püstitati Kiviõli Keemiatööstuse ja Kiviõli linna 100. juubeliaasta mälestuseks.
Lembit Palmi ärasaatmine toimub Lüganuse kirikus laupäeval, 6. aprillil kell 12.00.
Lilli, pärgi ja kimpe palume mitte tuua.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kujurite Ühendus
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Eesti Spordimuuseum
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kultuuriministeerium