/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/14/16842637t1hc223.jpg)
Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ja Narva linnapea Katri Raik kohtusid eelmisel nädalal Narva raekojas, et arutada omavahelist koostööd ning aprillis avalikustatud plaani rajada piirilinna kaitseväe sõjaväelinnak.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo rõhutas, et Narva loodavas sõjaväelinnakus võiksid hakata paiknema juba nii olemasolevad kui ka veel loodavad üksused. Ühtlasi peaks linnak suutma mahutada pataljonisuuruse üksuse koos tehnikaga ning omama seejuures võimekust võtta vastu lisaüksusi. Merilo kinnitusel saab kaitsevägi Narva linnas olema esindatud samal määral nagu Tapal, Võrus või Jõhvis.
"Kaitseväel on varasemast Narvas tegutsemisest positiivsed kogemused ning usutavasti võtab kogukond ka loodava linnaku positiivselt vastu," märkis ta.
Kogukonna toetus on nõrk
Kolm nädalat tagasi, kui sai teatavaks kaitseväe plaan rajada piirilinna statsionaarne sõjaväeobjekt − juttu oli nii sõjaväelinnakust kui ka sõjaväebaasist −, küsis Põhjarannik narvalastelt, mida nad sellest arvavad. Tänavaküsitlusele vastanud olid meelestatud pigem negatiivselt või parimal juhul neutraalselt.
Näiteks väikese lapse ema Karina arvates oleks see katastroof. "See pole õige koht. Siin on ju meie lapsed ja sõjaväelased on ohtlikud. Tundsin hirmu isegi siis, kui siin õppusi peeti. Mõtleme juba kõigi praegu aset leidvate sündmuste tõttu siit üldse ära sõita," sõnas ta.
Sama meelt olid mitmed teisedki tänavaküsitlusele vastanud narvalased, ehkki kaugeltki mitte kõik ei soovinud sel teemal avalikult kõnelda. End kirjanikuks nimetanud Vladimir näiteks aga suhtus Narva sõjaväebaasi rajamisse positiivselt.
"Ainus küsimus on, kas seadus on ikka objektiivne, kui sõjaväelased peaksid Narva neidude vastu õigusvastaseid tegusid korda saatma. Kõige muu puhul aga... Rajavad, siis rajavad, sellest ei muutu mitte midagi," on ta veendunud.
Võimalik asukoht on esialgu lahtine
Narva linnapea Katri Raik ütles Põhjarannikule, et Narva kavandatav sõjaväelinnak on praegu pidevalt teemaks, kas või näiteks töises kirjavahetuses. Raik ootab riigilt lõplikku otsust tänavu suveks, ent kinnitas juba praegu, et jutt pole mingist ähmase väljavaatega ideest, vaid lähiaastatel elluviidavast projektist.
Raik märkis, et kohtus esmalt riigi kaitseinvesteeringute keskuse esindaja ja seejärel Eesti kaitseväe juhatajaga. Linnapea sõnul käib praegu töö selle kallal, et leida Narva haldusterritooriumil sõjaväelinnaku rajamiseks sobiv koht. Tõsi küll, esialgu pole keegi avaldanud võimalikke asukohti, mille seast parima variandi välja valida saaks.
"Selge on, et see ei tule kesklinna ja magalarajoonide lähedusse," on Raik veendunud. "Tõenäoliselt saab see olema maa-ala, kus pole vaja detailplaneeringut koostada, kuna see oleks pikk protsess. Meie otsime siiski kiiret lahendust lähiaastateks. Kuid protsess on esialgu alles algstaadiumis."
Raik lisas, et põhimõtteline tingimus on sõjaväelinnaku paiknemine Narva linna halduspiires, mitte naaberomavalitsuse Narva-Jõesuu linna territooriumil.
Sõjaväelinnaku rajamise puhul näeb ta positiivsena seda, et tänu sellele lisandub Narva aktiivseid inimesi, kes kasutavad linna spordirajatisi ja ujulaid, on abiks erinevate väljakutsete lahendamisel ning elavdavad lihtsalt linnapilti. "Olgem ausad, praegu on meie linn üsna tühi," tõdes Raik, tuletades meelde, et Narva on vajumas üha sügavamale demograafilisse auku.