VIDEO ja PILDIGALERII ⟩ Narvas tuli 9. mail esile kahe maailma vastasseis

Kui Narva raekojaplatsil käis 9. mail Euroopa päeva kontsert, siis tuhanded inimesed kogunesid jõepromenaadile jälgima samal ajal alanud Venemaa propagandakontserti. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

9. mai Narvas tõi esile kahe väärtuste maailma vastasseisu: kui raekojaplatsil tähistasid tuhanded inimesed Euroopa päeva, siis tuhanded seadsid end sisse ka jõepromenaadil, et elada kaasa Venemaa propagandakontserdile vastaskaldal.

Neil üritustel oli lisaks narvalastele kohal inimesi ka mujalt Ida-Virumaalt ja kaugemaltki.

Tallinlased Olga ja Aleksandr olid Narva-Jõesuus puhkamas ja sõitsid 9. mail Narva. Sel ajal kui raekojaplatsil alustas oma kontserti Nublu, jalutasid nad jõepromenaadil, kus vastaskaldal kraananooltega kõrgele tõstetud kõlaritest kostsid valjult nõukogudeaegsed paatoslikud laulud. "Vaatame ringi nii siin kui seal," ütleb Olga, märkides, et Anne Veski kontsert raekojaplatsil oli väga hea ja nad laulsid isegi kaasa.

Olga sõnul ei tulnud nad piirijõe äärde 9. mai puhul pidutsema. "Eelnevad põlvkonnad ikkagi kaitsesid kodumaad. See oli võimas läbimurre, see ei kao südamest kiiresti. Me ei pidutse sel puhul, see on lihtsalt südames. Ei saa kuidagi teisiti."

Samas ei pannud ta ka pahaks, et linnuse müürile oli seatud suur plakat, millel on diktaatorite Vladimir Putini ja Adolf Hitleri kaksikportree ja kiri "PUTLER WAR CRIMINAL", mis tuletas jõe mõlemale kaldale kogunenud inimestele meelde, et Venemaa režiimi juht on sõjakurjategija nagu Hitlergi. "Kui suur osa Eesti inimesi jagab selle sisu, siis tuleb seda arvestada. See on nende õigus," sõnas ta.

Olga tundis heameelt, et vaatamata erinevale suhtumisele oli olukord Narvas rahulik. "Oleme selle eest tänulikud teenistustele, kes korda tagavad," märkis ta.

9. mail Narvas olnud siseminister Igor Taro ütles Põhjarannikule, et ärevust tal pingelise olukorra tõttu polnud, sest ta nägi, et kõik Eesti teenistused olid hästi valmistunud. "Käisin ka operatiivstaabis ja nähtu jättis väga hea mulje. Seal oli väga hea ülevaade kogu linnas ja ümbruskonnas toimuvast," lausus ta, lisades, et kui peaks midagi juhtuma, siis on reageerimisjõud selleks olemas ja valmis.

Ma ei usu, et suurem osa jõe ääres olnud inimestest igatseb sellist riiki, nagu on Venemaa.

Igor Taro

Igor Tarole meeldis, et politseinikud on tegutsenud kindlalt. "Nii mõnedki menetlused alustati keelatud sümboolika väljatoomise pärast. Mõned "tarkpead" ikkagi olid, kes mõtlesid sellega proovida."

Siseminister rääkis, et oli ka juhtum, kus politseinikel tuli maha lõhkuda üks uks. "Oli üks tegelane, kes oli oma akna peale pannud lipu ega nõustunud seda ise maha võtma," ütles ta, märkides, et selline konkreetne jõuline tegutsemine sellises olukorras on päris hea. "See välistab pikaajalise õõnestustegevuse ja näitab, et Eesti riik on olemas ja reegleid tuleb täita."

Taro, kes pidas alates 2014. aastast, mil Venemaa Ukrainasse tungis, avalikku päevikut, kuhu ta on talletanud sõjasündmusi, tõdes, et Ukrainas läks asi käest ära selle pärast, et kohalikud struktuurid ei tegutsenud. "Käis klounaad. Mingid kasakad tulid üle piiri nõnda, et keegi neid ei takistanud. Meiega ei tule nii välja," kinnitas ta.

Ta oli seda meelt, et kuigi jõe äärde olid kogunenud tuhanded inimesed, tegi suurem osa seda pigem uudishimust. Inimestele, kes on tulnud sinna mõttega, et nad tervitaksid Putini armeed lilledega, ütleks Taro, et piirid on lahti, mingu võtku see armee seal vastu. "Värbamispunkt on sealsamas. Tundku rõõmu sellest Venemaast. Aga ma ei usu, et suurem osa inimestest, kes seal on, igatseb sellist riiki, nagu on Venemaa. Kui nad igatseksid, siis nad oleksid juba ise ka üle piiri läinud. Tundub, et neil on siin päris hea elada, vabaduses ja normaalses demokraatlikus riigis," sõnas ta.

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, kes esines koos kooli orkestriga raekojaplatsil ja kellest saab augustis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor, oli kõige enam nördinud selle üle, et eakate inimeste kõrval oli Venemaa propagandaüritust jälgimas ka massiliselt lapsi ja noori. "Aastakümneid kestnud Narva venekeelne ja -meelne haridussüsteem on kujundanud mitut põlvkonda inimesi, kelle kultuuriline ja emotsionaalne side kaldub itta. Seetõttu on meie tööpõld hariduses ja väärtuskasvatuses lai ja sügav," tõdes ta.