Viru geopargi mõte hääbus, sest ei leitud eestvedajat

Geopargi jaoks tuleks välja töötada tooted või teenused, mida turistidele müüa. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Viis aastat tagasi maakonna omavalitsusliidu eestvõtmisel valminud Viru geopargi arengustrateegia on end hiljem ilmutanud üksnes maakonna arengukavas.

"Geopargid üle maailma on loodud geoloogiliselt huviväärsete piirkondade väärtustamiseks," selgitas 2019. aasta algul Eesti geoloogiateenistuse toonane asedirektor Kalev Kallemets. "UNESCO mõistes kvalifitseeruvad need geopargiks siis, kui huviväärsusel on rahvusvaheline mõõde, kui nad on majanduslikus mõttes jätkusuutlikud ja tekitavad kohalikule kogukonnale lisandväärtust. Meile endale ehk tundub see põlevkivimaastik igavene nuhtlus olevat, aga rahvusvahelises mõistes on põlevkivi ja selle pikaajalisest kasutamisest tekkinud maastik unikaalne. Lisaks pankrannik, kus kiht-kihilt lasuvad rikkumata geoloogilised kihindid, ürgorud, Saka ja Narva kanjon. See väärib palju paremini eksponeerimist reaalselt looduses, mitte ainult kuskil muuseumis."

"Geopark loob võimaluse arendada rohkem loodust säästvat turismi," rääkis samal ajal keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti, kes koostas Viru geopargi esimese ideekavandi.