:format(webp)/nginx/o/2013/05/27/11992283t1h1e42.jpg)
Valminud Mummassaare-Narva rajalõik on 36 kilomeetrit pikk ning ühendab RMK matkateede võrku ka Eesti idapoolseimad linnad.
Mummassaarest alguse saav üle-eestilise matkatee lisaharu kulgeb mööda mereäärset kaldapealset, vahepeal suundub ka rannale, läbib Narva-Jõesuu linna, selle taguse parkmetsaala ning lõpeb Narva Pimeaias, kuhu on plaanis ehitada raja algust tähistav Metsavärav.
"Eesti mets algab sealt, kus on piir, ikkagi Narvast. Sinna saab matkaja sõita rongiga: ta läheb kas rongiga Narva ja hakkab sealt jalgsi tulema läbi Eesti või jõuab jalgsi Narva ja liigub sealt rongiga tagasi. Matkatee edasiarendus aitab piirkonda rohkem Eestiga ühendada ja nii kohalikku loodust kui ka RMK pakutavat tutvustada," ütles RMK Ida-Virumaa külastusala juht Heinar Juuse.
/nginx/o/2025/01/08/16584006t1hbec4.jpg)
Raja äärde jääb palju huvipakkuvat
Uus rada on mõeldud peaasjalikult jalgsimatkajaile. Kitsad jalgrajad Narva jõe kõrgetel kallastel ja klindiserval on jalgrattal raskesti läbitavad ning ohtlikud, Narva-Jõesuu-tagused liivased rajad ja liiva-kliburand klindiserva all ei ole samuti kuigi rattasõbralikud.
RMK Ida-Virumaa külastusala juht Heinar Juuse kinnitas, et seevastu jalgsimatkajal on vaadata nii mõndagi: Narva kesklinna ajaloolised ehitised, rannapromenaad, sadam ning rahulik jõeäärne agulielu, mis on sootuks erinev mujal linnas olevast paneelmajade rusuvast õhustikust, jõeäärsed kalmistupargid ja mälestusmärgid.
Suur osa rajast Narvast Narva-Jõesuuni kulgeb piki kõrgel jõekaldal olevat piirivalvurite sisse käidud jalgrada, mis pakub vaateid Venemaa poolele. Teele jäävad hiljem ka mõned suvilakooperatiivid, kus on veel üsna hästi säilinud nõukogudeaegset aedlinnaelu.
Kuurortlinnas jõuab rada lõpuks Narva jõe suudme juures mere äärde, kus pärast laia liivaranna läbimist jõuab klindialusesse kliburanda ning käib seejärel mõned korrad klindiservast üles-alla. Päris raja lõpuossa jääb II maailmasõja aegne kindlustusvöönd, nn Tannenbergi liin.
Vana võlg sai klaaritud
Uue matkarajaga viis RMK ellu aastaid küpsenud plaani. 2018. aastal − Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal − avati kolmas Eestit läbiv RMK matkatee haru: Penijõe-Aegviidu-Kauksi, mis algab Matsalu rahvuspargis ja lõpeb Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuses Kauksis. "Juba siis oli plaan teha haru ka Narva suunas," meenutas Heinar Juuse.
"Kuna aga Narva ja Narva-Jõesuu vaheline piirkond on keeruline, sest on hästi palju maaomanikke ja tekkisid probleemid kooskõlastamisel, jätsime ta esialgu välja plaaniga tulevikus matkaraja edasiarendus ikkagi ellu viia," lisas ta.
Vahepeal valminud Narva ja Narva-Jõesuu vaheline kergliiklustee lihtsustas matkatee rajamist. "Tulime seekord julgemalt matkateed planeerima, teades, et alati on alternatiiv viia trass kergliiklustee peale, ja seda me ka päris pikalt Narva-poolses otsas kasutame," sõnas Heinar Juuse.
Võimalus jalgu puhata
Rada on looduses tähistatud valge-kollase-valge värvimärgistusega ning puidust viidapostidega. Kuna lõik on ühe päevaga läbimiseks liiga pikk, tekkis vajadus uus lõkkekoht rajada, et matkajad saaksid vajaduse korral seal puhata, süüa valmistada ja telkida.
Lõkkekohaks valiti RMK maal olev, juba kasutuses olnud vana lõkkekoht, kuhu on rajatud kuivkäimla, pinklaud katusealusega ja jalgadel kaetud lõkkealus ning tuleb ka infotahvel. Kohta hakkab hooldama RMK.
Heinar Juuse lootis, et kohalik kogukond võtab lõkkekoha omaks ja paarikümne aasta tagune kogemus, mil see aastaga lõhuti, ei kordu. "Nüüd on sealses metsas ka rohkem tegevust, kuna lõkkekoha kõrvalt läheb mööda terviserada. Loodan, et rahvast liigub rohkem ja lõkkekohal hoitakse silma peal. Vahepeal on paranenud ka inimeste teadlikkus, et taristu ehitatakse ju nende jaoks."
Kevadel paigaldab RMK koostöös Narva-Jõesuu linnaga Mummassaarde uue metallist lõkkealuse."Tegu on munitsipaalmaaga: meie hoiame taristu korras ja linna ülesanne on igapäevane hooldus," selgitas Heinar Juuse.
Ka matkaraja ametlik avamine jääb ilmselt kevadesse, kui jalgsimatkajad rohkem liikvele lähevad.