Kohtla-Järve volikogu taotleb riigikohtult Venemaa kodanike valimisõiguse taastamist

Volikogu esimees Eduard Odinets (keskel) leiab, et volikogu esimehe Sergei Lopini (vasakul) algatatud pöördumine on valimiseelne kampaania, mis pakub vaid võltslootust, aga mitte lahendust. Foto: Erik Gamzejev / Põhjarannik

Kohtla-Järve linnavolikogu tegi neljapäeva hommikul taotluse riigikohtule, et see tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks riigikogus kevadel vastu võetud seadusemuudatused, mis võtsid kohaliku omavalitsuse valimistel hääleõiguse Venemaa ja teiste kolmandate riikide kodanikelt ja kodakondsuseta isikutelt.

Selle küsimuse pärast kokku kutsutud erakorralisel istungil võeti vastu ka samalaadse sisuga avaldus õiguskantslerile. Sellise otsuse poolt hääletas Kohtla-Järve 25kohalises volikogus 14 saadikut, kellest enamik kuulub Keskerakonna fraktsiooni. 

Kohtla-Järve volikogu soovib oma taotluses, et riigikohus tunnistaks Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see võtab kohaliku omavalitsuse valimistel hääleõiguse kolmandate riikide kodanikelt ja kodakondsuseta isikutelt, või alternatiivselt muudatuste liiga kiire jõustumise.

Õiguskantslerilt taotlevad eelnõu koostajad, et ta algataks selle seadusemuudatuse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. 

Volikogu aseesimehe ja Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna esimehe Sergei Lopini sõnul on valimisõiguse piiramine vastuolus Eesti põhiseaduse mitmete sätetega ja rikub ka rahvusvahelise demokraatia standardeid ja põhimõtteid. "Me seisame selle eest, et meie kogukonna häält ei vaigistataks ning et meie kodulinn Kohtla-Järve jääks demokraatlikuks ja kaasavaks omavalitsuseks ka tulevikus," ütles ta.

Kohtla-Järve võimuliitu kuuluv sotsist volikogu esimees Eduard Odinets nimetas pöördumist riigikohtusse ja õiguskantsleri poole seda toetavate saadikute valimiseelseks kampaaniaks, kuna on selge, et need on õiguslikult perspektiivitud ja annavad üksnes võltslootust. Tema sõnul pole mõtet raisata aega võitlusele, mille tulemus on eos teada - riigikohus lükkab selle tagasi. 

Odinets, kes on varem olnud riigikogu liikmena ka põhiseaduskomisjoni esimees ja valimisõiguse piiramise kriitik, ütles, et ei toeta samme, mis ei lahenda midagi, vaid süvendavad pettumust ja lõhet. "Meie roll ei ole ainult märatseda vale otsuse pärast, vaid näidata suunda edasi," ütles ta. 

"Tegemist ei ole realistliku võimalusega ebaõiglaselt ära võetud hääleõiguse taastamiseks, vaid mõnede poliitikute valimiseelse kampaaniaga, mis rajaneb inimeste tunnetega manipuleerimisel ning surnult sündinud lootuse andmisel," ütles ta, märkides, et riigikohtusse pöördumine on žest ja sümbol, aga mitte lahendus. "See on nagu kirja panek pudelisse ja selle viskamine tormisesse merre." 

Opositsioonilise fraktsiooni Restart Kohtla-Järve liige Hendrik Agur ütles, et juriidiliste vastuolude kõrval on selle pöördumise probleem eelkõige väärtusruumis. "Need inimesed, kes ei ole Eesti kodanikud ega ole võtnud ette samme kodakondsuse saamiseks, ei ole tunnistanud seda riiki. Leian, et neil ei olegi siis õigust kaasa rääkida selles riigis, kus nad elavad, aga mida nad ideeliselt ei tunnista," ütles ta, lisades, et volikogu liikmetel tuleks selliste pöördumiste tegemise asemel kutsuda linnaelanikke üles tegema samme selleks, et saada Eesti kodanikuks.