Kool ei tohi vanematelt õppereisideks raha küsida

Mullu oktoobris asusid Jõhvi vene põhikooli õpilased värskelt renoveeritud koolimajja, kus õppimisvõimalused on varasemast oluliselt avaramad. Ent need ei asenda siiski riikliku õppekavaga seotud õppereise, mille eest aga seadus vanematelt raha küsida ei luba. Foto: Matti Kämärä

Jõhvi volikogu revisjonikomisjon kontrollis Jõhvi kaht põhikooli ja tuvastas, et koolid küsivad lastevanematelt õppereisideks raha, mida seadus teha ei luba, küll aga peab sellised kulud katma koolipidaja ehk omavalitsus. 

Lisaks igapäevasele õppetööle koolis on tavapärane praktika, et haridusasutused korraldavad õppekäike muuseumidesse, teaduskeskustesse jne. Kui see aga on seotud õppekavaga, ei luba seadus selle eest vanematelt raha küsida. 

Seadus ei luba 

"Kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või keskharidusõppes osalemise eest ei tohi õpilastelt või vanematelt nõuda kaasrahastamist," ütleb põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning sellest paragrahvist revisjonikomisjon ka lähtus, kui juhtis koolide tähelepanu vanematelt rahaküsimise lubamatusele. Ent selgus, et seda on Jõhvi koolides siiski praktiseeritud. 

Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson ütles, et nende koolis on olnud tavaks, et iga klass saab õppeaasta jooksul teha kolm õppekäiku. "Transpordikulu, mis on kõige suurem kulu, oleme katnud kooli poolt, lastevanematelt oleme küsinud aga giiditasu ja piletikulu katmist," rääkis Mihkelson. Tema sõnul pole lastel siiski kohustust õppereisidest osa võtta ning kool on omalt poolt püüdnud toetada nende laste sõite, kelle perel pole võimalik neid kulusid katta, kasutades selleks kooli heategevusfondi ja taotledes abi valla sotsiaalosakonnast.

Aga ei ole kõik vallad ja linnad nii rikkad, et saaksid koolidele suuri summasid eraldada.

Irina Šulgina Jõhvi vene põhikooli direktor

Vene põhikooli direktor Irina Šulgina ütles, et sageli räägitakse õppesõidud aasta alguses lastevanemate koosolekul läbi ja kui vanemad on nõus, siis maksavad nad piletite ja ka transpordi eest. "Koolil on ürituste jaoks olemas küll kindel summa, aga see kulub paljuski sellistele tegevustele, mis on koolielus möödapääsmatud, nagu jõulupeod, iseseisvuspäeva tähistamine jne," rääkis ta. 

Šulgina ütles, et kool püüab õppekäikudele rahastust leida ka projektide kaudu. Näiteks on aastaid saadud projektitoetusi keskkonnainvesteeringute keskusest looduskeskuste külastamiseks. 

Vene põhikooli direktori sõnul on ta rääkinud riigikoolide juhtidega ning talle on jäänud arusaam, et seal on kooliväliste õppeürituste rahastamisega lugu parem. "Riigikool on riigikool ning riik teab, mis on riiklikes õppekavades kirjas. Meie oleme munitsipaalkool ja peame neid asju mõnikord omavalitsusele meelde tuletama," ütles Šulgina.  "Aga ei ole kõik vallad ja linnad nii rikkad, et saaksid koolidele suuri summasid eraldada. Pealegi kui nende reiside initsiatiiv tuleb tihti vanematelt endilt, siis tuleb ju välja, et mitte meie ei küsi nendelt raha, vaid nad ise annavad meile," arutles volikogu võimukoalitsiooni kuuluv Šulgina.

Küsivad vallalt lisatoetust 

Revisjonikomisjon soovitas koolidel esitada selle aasta rahaeraldusteks vallavalitsusele taotlus. "Komisjoni liikmetele on jäänud arusaamatuks, miks pole varem vallavalitsusest taotletud raha õppekäikude korraldamiseks," lausus komisjoni esimees Paul Paas. Tema sõnul komisjon sellist rahaeraldust toetab. Opositsiooni kuuluv Paas ütles, et ta tahaks näha neid põhjendusi, kui vald koolidele ära ütleb "kõigi nende muude laristamiste taustal".

Eile esitasid mõlema kooli direktorid vallavalitsusele taotluse õppekäikude finantseerimiseks, mis nõuaks vallalt lisakulu ligi 58 000 eurot. 

Jõhvi tänavust eelarvet pole küll veel vastu võetud ning see on kolmest lugemisest läbinud alles esimese, kuid valla finantsjuht Küllike Olup ütles juba detsembris toimunud eelarve esimesel lugemisel, et kui sellesse tahetakse viia muudatusi kusagile raha lisades, siis tuleb näidata ka, millise valdkonna arvelt seda teha. 

Eile ütles Olup, et praeguses seisus kindlasti enam nii suuri muudatusi selle aasta eelarvesse teha ei saa. "Aga see ei tähenda, et nad seda raha ei saa. Selleks peab vallavalitsus kokku tulema ja küsimust arutama," ütles Olup, viidates, et finantseerimine on võimalik näiteks lisaeelarve raames, kui tekib ülelaekumine.