:format(webp)/nginx/o/2019/01/14/11715533t1h37bb.jpg)
Võitlemaks tänavatel ja muruplatsidel vedelevate ning linnapilti risustavate koerajunnidega, on Narva võimud koostanud viieaastase tegevuskava, eraldades selleks maksumaksjate raha. Koerte ja kasside pidamise eeskiri piirilinnas ei toimi, ehkki seda pole siiani ka tühistatud.
Narva võimud plaanivad viie aasta jooksul soetada ja linna üles panna poolsada spetsiaalset lemmikloomade väljaheidete kogumiseks mõeldud prügikasti. "Esimesed kümme prügikasti paigaldame juba sel kevadel," teatas Narva abilinnapea Aleksei Jevgrafov, täpsustades, et konkreetsed paigalduskohad pole esialgu teada.
Linnaeelarvest eraldatakse raha nii prügikastide soetamiseks ja paigaldamiseks kui ka spetsiaalsete kilekottide muretsemiseks. Loomaomanikud saavad neid kilekotte võtta prügikasti küljes olevatest kastikestest.
"Et kilekotte varastama ei hakataks, saavad need olema sellised," demonstreeris Jevgrafov illustratsiooni, millel kujutatud üks säärane kilekotike ühes sellel oleva ühemõttelise markeeringuga. "Säärasega poodi minna vist kuigi mõnus ei ole..." arvab linnajuht.
Kallis lõbu
Prügikastide ja spetsiaalsete kilekottide soetamiseks korraldab Narva linnavalitsus hanke. Ühe prügikasti eeldatav maksumus saab olema 360 eurot (koos käibemaksuga) ja üks 2000 kilekotist koosnev pakk hakkab maksma umbes 36 eurot (koos käibemaksuga).
"See pole just kõige odavam lõbu," tunnistas Jevgrafov. "Seepärast tahaks väga, et neid kilekotte varastama ei hakataks ja paigaldatavaid prügikaste sihtotstarbeliselt kasutataks. Ning siis olukord võib-olla ka muutub."
Lemmikloomade väljaheidetega prügikaste hakatakse tühjendama linna haljasalade hooldamise viieaastase lepingu raames. Jevgrafovi andmetel liigituvad lemmikloomade väljaheited olmejäätmete alla.
Loomade väljaheidetega seotud probleemi aitaks lahendada ka koerte ja kasside jalutamiseks mõeldud spetsiaalsete alade loomine. Kaks sellist ala − eraldi suurtele ja väikestele koertele − on projekteeritud Puškini, Rakvere ja Vabaduse tänava vahelisel alal asuvasse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva parki. Seda parki hakati rajama 2017. aastal ning see tahetakse valmis saada 2019. aasta jooksul.
Aleksei Jevgrafov märkis, et mingit muud võimalust kohalikel võimudel linnaruumi risustavate koerajunnidega võitlemiseks ei ole.
Seadus koputab koeraomanike südametunnistusele
Möödunud kevadel juhtis piirilinnas valitsevale koerajunnide probleemile tähelepanu ka Põhjarannik. Narva linnavalitsuse korrakaitse peaspetsialist Dmitri Djakov tuletas toona meelde, et 2015. aastal jõustusid Eestis karistusseadustiku muudatused ning sellest ajast peale on olukord selline, et koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest võib trahviga karistada vaid juhul, kui sellega on tekitatud materiaalset või tervisekahju.
"Seega kui te kõnnite mööda tänavat ning teid ründab koer ja hammustab teil käe läbi või rebib teie riided katki, siis on tegemist väärteoga. Kui aga teie naaber jalutab koeraga ning loom ajab oma asjad ära seal, kus seda ei tohiks teha, siis sellest mingit kahju ei teki. Sel juhul puudub ka väärteo koosseis ning seepärast ei politsei ega ka kohalik omavalitsus sekkuda ei saa," selgitas Djakov.
Ta märkis, et isiklikult talle on see kõik samuti vastumeelne, ent seadus on seadus. Ning ehkki mõningaid asju ja nähtusi ei saa seaduse järgi karistada, peavad need muutuma ühiskondlikult taunitavaks: "Nii teha on lihtsalt ebasünnis."
Narva linnas kehtib koerte ja kasside pidamise eeskiri 2003. aasta juunist ning seal on koera- või kassiomaniku kohustuste hulgas selgelt kirjas, et omanik on kohustatud kohe ära koristama oma koera või kassi reostatud trepikoja, tänava, pargi, haljasala või muu avaliku koha pinna. Selleks aga peavad olemas olema vajalikud koristusvahendid. Samas on see 15 aasta tagune eeskiri niivõrd puudulik ja praeguseks nõnda aegunud, et kohalike võimude algatusel võeti see Narva linna kodulehelt juba ammu maha. Ehkki puhtformaalselt kehtib see siiski edasi.
/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)